Teisipäev, 16. veebruar 2016

Kunstlik viljastus- Kerli saaga jätkub :(

Heii lugejad


Kahjuks peab kurbusega tõdema, et Kerli, kes meile oma loo avaldas on kurbusega mulle teatanud, et katse ei õnnestunud.

Siirdamise päeval kirjutas ta mulle nii :

Olen siis teel koju. Buss on rahvast täis ja telefoni teel parem ei räägiks. Kahjuks tuleb meil nüüd tuure maha tõmmata ja otsa vaadata reaalsusele. Algus oli paljulubav, 10-st munarakust oli viljastunud lausa 9. Mis on suurepärane tulemus ja sellega on kõik hästi. Arst küsis, kas soovin siirdada 1 või 2? Siin ei ole küsimust. Juba 8-s katse, järelikult 2, saagu mis saab. Kuid siis saabus teade, et eelmine kord võetud salapärane näitaja (progesteroon) on tõusnud 23-lt 63-le, normaalne on kuni 1,5. Küsimusele, mida see siis õigupoolest näitab ja mõjutab, sain vastuseks, et midagi on väga valesti ja minu organism ei ole hetkel absoluutselt valmis rasedust vastu võtma. Näitas sõrmedega umbes sentimeetrit ja ütles, et minu võimalus rasedaks jääda on nullilähedane. Tema praktikas olevat see üli haruldane nähtus, et sellise ettevalmistusega lähevad asjad sedasi. Kuid siirdamist me ära ei jäta, sest embrüod on väga tublid ja vahest juhtub ka imesid ning haigekassale peale ka ei taha maksta (siis peab kogu kompunni 100% ise kinni maksma ja veel midagi peale). Kuna ilmselt see rong on läinud, siis küsisin, mis saab edasi? Mida saab ette võtta, et organism koostööd teeks? Siis sain üllatava vastuse, et meie ei saa midagi teha, see on nüüd organismi ja looduse teha. Selge see, et tema teeb kõik, mis tema võimuses aga organismi tema muuta ei saa. Et tegelikult teavad nemad, arstid, looduse põhjustest lihtsalt veel liiga vähe. Natuke lohutus tõi see, et seejärel näitas ta teleka ekraanilt mulle kohe siirdatavat kahte embrüot, kes rõõmsalt mulksusid ja ringi siblisid. Ise kiites, et vot need on sul ikka ühed tippklassist, väga tublid. No ja lisaks 7 tugevat pöialpoissi sai ka külmutatud ning enne me neid ülesse ei sulata, kui see näitaja on normis ja organism soovib neid vastu võtta. Sellega siis nii ja naa, ennem ei juhtu uuesti midagi, samas polegi ju mõtet jah. Kui protseduuriga ühelpool, siis sain taas hunniku ravimeid ja täpse raviplaani ning küsimuse, kas on küsimusi. Ohkasin ja ütlesin, et ega küsimusi nagu ei polegi. Lihtsalt hakkab kohale jõudma, miks eelmised 7 korda ei õnnestunud. Ja viskasin õhku küsimuse, et miks arstid mängivad niimoodi inimeste eludega, inimene ju ükspäev enam ei jaksa seda kaasa teha. Miks eelmine arst ei teinud midagi selleks, et aru saada, milles asi. Heh, arst ütles sellepeale, et mina tean sellele vastust. Mis valdkonnas te töötate? Teeninduses. No vot, läksin mina ükspäev poodi mahla ostma. Küsisin, kas teil on seda mahla? Esimene teenindaja ütles, et ei ole. Tegelikult sain ma juba siis aru, mida ta öelda tahab... Oli siis küsinud teiselt teenindajalt, on teil seda mahla? Teenindaja oli ta kohe õige mahla juurde juhatanud. Ehk kui ma oleks piirdunud ühe arvamusega, siis ma oleksi mahlast ilma jäänud. Ega arstid ei ole ka kõik ühesugused. Aga pane nüüd tähele, mõlemad teenindajad arvasid, et on mind tegelikult aidanud ja andnud endast parima. Ega näiteks seljanka ei maitse ka igas restoranis ühtemoodi. Minu pretensiooni peale, et kui ma võrdlen kahte arsti, siis siin on nii suur vahe ja nii ei tohi nii olulises valdkonnas. Arst ütles, et ära tõtta ette, sa ei ole veel ka minu käe all last saanud. Ka õige... Ütlesin siis taas ohates, et vahe on ikka sees ja kahju on kaotatud aastatest. Seepeale sain taaskord tarkusetera osaliseks. Tead mul on sõber, kes pani oma poja kooli, kust 12 klassi lõpus selgus, et enamus õpilasi ei saagi ülikooli sisse. Aga kõrvalt koolist läheb 90% edasi õppima. Aga mis me nüüd teeme? Aega tagasi kerida ei saa. Ainuke asi mida sa teha saad, on minevik unustada ja lasta sellest lahti. Ning mõelda mida edasi teha. Seejärel surus mul kätt, soovis kõike head ja, et jääksin ikka rasedaks. Ehk nüüd on siis siirdamine tehtud ja jään oma imeväikest imet ootama. Ahjaa. Arsti karm käsk oli, et ma ei tohi selle kahe nädala jooksul sellest mitte kellekagi rääkida ega arutada, ei tohi sellele üldse mõelda. Keha peab olema täiega ZEN. Iroonilisel kombel ennast pesta tohin ainult lasteseebiga. Nii, et palun minuga sellel teemal mitte suhelda. Kui aeg on käes, siis saab ka infot jagatud.

Info jagamise päeval ei olnud ootus positiivne kahjuks. Jääme Kerlile kaasa elama ja loodame, et üks pisike ime jõuab ükspäev temani <3