Reede, 9. jaanuar 2015

Viljatuse põhjused ja vastused küsimustele !

Tänases blogis räägime siis, mis on peamised viljatuse põhjused maailmas ja vaatame, mis on teiste inimeste lood selles valdkonnas.

Lastetuse probleemi ulatus ja põhjused   
Lastetuse e. viljatuse all mõistetakse olukorda, kus paaril ei ole vähemalt aasta kestnud regulaarse suguelu järel tekkinud rasedust. Lastetus on laialt levinud meditsiiniline probleem, millega võib kokku puutuda kuni 15% paaridest. Seega võib Eestis olla ~20 000 lastetut paari, kuid täpsem ülevaade antud probleemi ulatusest puudub.  Lastetus võib olla esmane e. primaarne (varasemad rasedused puuduvad) või teisene e. sekundaarne (lastetus on tekkinud varasema raseduse järel). Paari lastetus on 30% juhtudel tingitud naise viljatusest ning 30% juhtudel mehe viljatusest. Ülejäänud 40% juhtudel on põhjused mõlemapoolsed või jäävad selgusetuks

Minu arvates on kõige hullem olukord see, kui ei tea põhjust. Sa elad lihtsalt teadmatuses, et sa oled viljatu, aga ei oska ka midagi ravida. Lihtsalt ei saa lapsi ja KÕIK. See on ma arvan, nendest kõikidest kõige hullem ja vaimselt kõige raskem.

Naisepoolsed põhjused:

MUNARAKKUDE KÜPSEMISE JA VABANEMISE HÄIRED - Naise viljatuse põhjustest moodustavad 20-30% munarakkude küpsemise ja vabanemise häired. Munarakkude küpsemist reguleerivad ajuripatsi hormoonid - follikuleid stimuleeriv hormoon e. FSH ja luteiniseeriv hormoon e. LH. FSH kutsub esile munaraku folliikli kasvamise ja LH on vajalik munaraku küpsemiseks ning munasarjast vabanemiseks (ovulatsiooniks). Munaraku küpsemine või vabanemine on häiritud, kui ajuripatsis toodetakse liiga vähe/palju FSH/LH. Samuti võivad munarakkude küpsemise ja vabanemise probleeme põhjustada toitumise ning kilpnäärme talitluse häired ja kroonilised haigused.  
MUNAJUHADE VÕI EMAKA LIMASKESTA KAHJUSTUSED- Munajuhade ja emaka limaskesta kahjustused on lastetuse põhjusena Eestis esikohal. Munarakud asuvad munasarjades, kus viljakas eas naisel valmib ja ovuleerub (vabaneb munasarjast) iga kuu üks munarakk. Munajuha ots suunab munasarjast vabanenud munaraku munajuha valendikku. Munaraku viljastumine toimub munajuha valendikus ning arenev embrüo liigub mööda munajuha emakasse. Embrüo jõuab emakasse arengu neljandal päeval ning kinnitub emaka limaskestale (implanteerub) 7-9 päval pärast viljastumist. Juhul kui munajuhad pole läbitavad, siis viljastumist ei toimu. Munajuhasid kahjustavad põletikud nagu klamüdioos, gonorröa, ureaplasmoos ja mükoplasmoos. Lisaks võivad munajuhade funktsiooni häirida väikese vaagna liitelised muutused, mille põhjusteks võivad olla pimesoole, suguelundite ja kõhuõõne operatsioonid või endometrioos. Põletikud, endometrioos ja operatsioonid võivad samuti kahjustada emaka limaskesta ning takistada embrüo implantatsiooni.

ENDOMETRIOOS- Endometrioos on haigus, mille korral emaka limaskest kasvab ja toimib väljaspool emakat. Endometrioos kahjustab munasarju ja tekitab suguorganites liitelisi muutuseid. Endometrioosi esineb 1-7% viljakas eas naistel, kuid haiguse põhjused on jäänud siiski selgusetuks. Ravi on kirurgiline või medikamentoosne ning raviga võib kaasneda viljakuse langus.  

Mehepoolsed põhjused:

SEEMNERAKKUDE ARVU JA KVALITEEDI MUUTUSED - Meeste viljatus võib tuleneda kaasasündinud arenguhäiretest (munandite laskumatus), hormoonhäiretest, kroonilistest suguteede põletikest, nakkushaigustest (mumps), munandiveeni laienditest (varikotseele), kromosoomhaigustest (Klinefelteri sündroom), närvisüsteemi kahjustustest, stressist ja eluviisist. Sugulisel teel levivad haigused ning tsüstilise fibroosi geeni mutatsioonid võivad põhjustada seemnerakkude transportimise teede kahjustusi. Mehe viljatust võivad põhjustada toksilised faktorid (raskemetallid, orgaanilised ühendid, alkohol, tubakas ja ioniseeriv kiirgus), ravimid (tsütostaatikumid, Ca-antagonistid, anaboolsed steroidid ja psühhotroopsed ravimid) ning traumad. Mehe viljakust saab hinnata seemnevedeliku analüüsi abil.

Ausalt öeldes ei hakanud ma teksti isegi muutma, sest nii nagu arstid on selle kirjutanud, nii on ta ka kõige õigemini sõnastatud. Kindlasti on ka mingeid põhjuseid veel , mida esineb 1l inimesel 10 000ndest, mida lihtsalt ei mainita, sest see on nii erakordne , et varem pole kuulnud.

Kurb on tõsiasi, et meid on reaalselt nii palju, kes selles olukorras on ja teiseks veel tuleb koguaeg juurde ja kusjuures just palju noori. Kunangi meie vanemate ajal sellist muret nii palju küll ei olnud. Ma tänan jumalat, et elame 21l sajandil ja meil on sellised võimalused loodud, mõelge, kui me elaksime meie vanavanemate ajal, kus ei oldud kuuldudki sellistest asjadest ja meil polekski mitte ühtegi võimalust peale lapsendamise. Õudne lausa mõelda :(

Eelmises blogis rääkisime ka küsimustest, mille ma kokku panin koos oma hea sõbrannaga. Valisin just tema küsimusi koostama, sest tahtsin teada, mida huvitaks just kolmandat isikut, kui ta neid vastuseid loeb.
Vastajaid isegi tuli 7 tk, mis oli väga tore. Kõik on väga erinevad , seega on ka huvitav lugeda.

Kaie (34) nimi muudetud
1. Kui vana/noor oled ja miks oled IVFi teele tulnud ?   
34, kohe 35. Minu unistus on olnud juba pikka aega lapsed, kuid paraku mängis elu kätte teistsugused kaardid. 32-aastaselt leidsin enda ellu oma praeguse abikaasa. Ka tema soovis väga last ning alustasime kohe oma unistust ellu viima. Paraku möödus üle aasta ilma tulemuseta ja kuna aeg tiksub minu kahjuks, siis kohe ka viljatusraviarsti poole pöördusimegi. Läbitud sai LAP, kuid viljatuse põhjus jäi meie puhul ebaselgeks.

2. Mitu katset oled teinud, millised katsed ja mis ajavahemikus ? Millised õnnestusid/ebaõnnestusid? Olen teinud 2 katset - täisring ja FET. Mainin igaks juhuks ära ka, et enne seda proovis arst ka 3 kuud serophene´ga stimuleerimist, kuid see ei andnud tulemusi. 1. katse oli 2014. aasta märtsis, siirati 2. Enne oodatud päevi hakkas veritsus, hiljem selgus, et üks embrüo oli vist siiski pesastunud, sest nädal peale päevade lõppu algas uus veritsus. Mõlemad siis katkesid. Tavaliselt arstid ütlevad kohe veritsuse korral, et katse on ebaõnnestunud. Pärast seda katset käisin hüsteroskoopias, mis toimus 2. juunil. 27, juunil juba toimus ootamatult uus siirdamine. Mõlemad embrüod sulasid üles ja ka siirati, neist pesastus üks. Hetkel olen 30. nädalat rase.

3. Palju on rahaliselt umbkaudselt/täpselt läinud ning mis on tulnud 1 katse keskmiseks maksumuseks ?   
Esimese katse maksumus oli kuskil 500-600 eurot, millest tagastati ca 500 ravimihüvitisena. Tuli tasuda ka külmutamise eest 200. Teise katse rohtudele (Crinone) kulus umbes 200. Hetkel ei ole veel selgunud palju täiendav ravimihüvitis tagastab ja kas üldse midagi.

4. Kas oled kasutanud doonormunarakke, kui jah siis miks ?
ei ole, aga kui muud üle ei jääks, oleksin selleks valmis.

5. Soovitusi neile kes kõhklevad teha IVFi kuigi loomulik rasestumine on raskendatud või pole juba mitmeid aastaid vilja kandnud ?
Kõik  on natuke suhteline asjaoludest. Igal juhul on minu soovitus mitte ootama jääda, vaid minna viljatusraviarsti juurde. Kogu see teekond on üsnagi raske, lausa kohutav, emotsionaalne taak ja sõltub suuresti sellest, kuidas see läheb. Soovitan otsida tuge, sest üksi ( ka vaid abikaasaga) on see veel raskem. Samas tuge otsides peab hoolikalt vaatama, mida on toe andjad läbi elanud. Mõni võib olla juba kalestunud ning seda ei tohiks pahaks panna. Kannatust ja rahulikku meelt läheb palju vaja. Üks soovitus on mul veel - peale siirdamist tuleks hästi rahulikult võtta ja ennast hoida

Kelly (35) nimi muudetud

1. Kui vana/noor oled ja miks oled IVFi teele tulnud ?
35a. Mul on polütsüstiliste munasarjade sündroom, ovulatsiooni ei toimu, päevad ei käi, iseeneseslik rasestumine väga väikese tõenäosusega.

2. Mitu katset oled teinud, millised katsed ja mis ajavahemikus ? Millised õnnestusid/ebaõnnestusid? 
Katseid kokku 4. Esimene (täisring) 2008 juuli - ebaõnnestus, teine (külmaring) 2009 jaanuar - õnnestus, katkes varakult, kolmas (külmaring) 2009 oktoober - õnnestus, poeg; neljas (täisring) 2012 detsember - õnnestus, tütar.

3. Palju on rahaliselt umbkaudselt/täpselt läinud ning mis on tulnud 1 katse keskmiseks maksumuseks ?
Ei mäleta täpselt. Esimene täisring läks u 15000 krooni ja u samapalju sain ka tagasi. Oma kulu vist oli kokkuvõttes 500 krooni.  Teine täisring maksis vist ligikaudu 5-600 eurot. Tagasi kõike ei saanud. Kokkuvõttes on olnud üsna odavalt saadud lapsed:D.

4. Kas oled kasutanud doonormunarakke, kui jah siis miks ? 
ei

5. Soovitusi neile kes kõhklevad teha IVFi kuigi loomulik rasestumine on raskendatud või pole juba mitmeid aastaid vilja kandnud ?  
Kindlasti teha IVF kui on soov saada oma last. Kui ei ole vahet, siis lastekodudes palju vanemaid igatsevaid lapsi. Kui aga on tahtmine just oma geene edasi anda, ise rase olla, oma isiklikku last saada, siis kindlasti IVF. Jah, ravimid on organismile halvad (enesetunne kehv, kaalutõus, emotsionaalne ebastabiilsus jne), jah, kogu katsetamise saaga on emotsionaalselt väga-väga raske. Kui aga Oma Beebi süles on, ununeb see kõik.  Ei tohi meelt heita kui esimene kord ei õnnestu. See tundub maailma lõpp, aga tegelikult on see kõik alles algus. Tuleb tükid kokku korjata ja edasi minna sest miski muu ei vii sind Oma Lapseni.  Kui on tunne, et ei jaksa enam katsetada, ei jaksa enam kõige sellega ise toime tulla või tahaks saada selgust, mida üldse teha, siis soovitan kindlasti raseduskriisinõustamist. Nõustajad on väga pädevad, saab vajalikku abi, lisaks täiesti tasuta.

Laura (29) nimi muudetud

1. Kui vana/noor oled ja miks oled IVFi teele tulnud ? 2. Mitu katset oled teinud, millised katsed ja mis ajavahemikus ? Millised õnnestusid/ebaõnnestusid?  
Olen 29 aastane. Mehega olen koos olnud 12,5 aastat, millest umbes viimased 4 oleme vahelduva eduga proovinud lapsi saada. Iga aasta olen korralikult käinud naistearsti juures kus on öeldud et kõik ideaalselt korras ja proovige aga edasi. 2013 aasta lõpus saatis naistearst mu mehe kontrolli ja sealt tuli välja et mehel 'immunoloogiline infertiilsus' ja ainuke võimalus lapsi saada on IVF. See on väga haruldane, internetist materjali eriti ei leia ja arst seletas et ega põhjusedki teada pole - arvatakse et näiteks mõni trauma võib seda põhjustada. Ehk seemnevedeliku hulka satuvad mingid immuunosakesed mis neid seemnerakke kohe hävitama asuvad. Seega spermat andes pandi topsi põhja mingit neutraliseerivat ainet (muidu kõik miud näitajad nagu kvaliteet, liikuvus jne olid head). Mehe uuringud tegime TÜK'is ja seal oleks saanud ka IVF'i teha, aga kuigi arst oli väga tore siis kuidagi ei ei olnud seda õige koha tunnet endal. Siis sai otsitud teisi variante ja läksime Nova Vitasse Karitsa vastuvõtule ning siis tuli teine uudis nagu välk selgest taevast - minul kahtlustas Karits endometrioosi ja nägi kahte müoomi. Nagu välk selgest taevast tuli see just seepärast et olin ju iga aasta arsti juures käinud, iga kord rõhutanud et mul emal umbes selles vanuses tulid esimesed müoomid ning palunud seda eriti hoolikalt kontrollida et neid poleks. Ja nüüd siis Karits oli esimene julge kes selle välja ütles mida nägi. Igal juhul soovitas Karits kohe laporoskoopiale minna, aga sai seal kabinetis ikka mangutud et teeks enne ühe katse. Lõpuks saigi kokku lepitud et teeme katse ja kui ei õnnestu siis lähen ikkagi laporoskoopiale. Esimesel katsel tekkis ilus hcg näit, kuid samal päeval veretestiga algas veritsus. Teine test näitas veel tõusu aga kolmas juba langust ning siis oligi kõik läbi. Esimene katse oli juuli 2014. Septembris käisin laporoskoopial kus üks müoom õnnestus eemaldada, teine jäi ning diagnoositi II astme endometrioos (väga levinud lastetuse põhjus noorte naiste seas). Teisele katsele saime detsember 2014 ja praeguse seisuga tundub et kaksikud ikka kasvavad.

3. Palju on rahaliselt umbkaudselt/täpselt läinud ning mis on tulnud 1 katse keskmiseks maksumuseks ?
I katse ajal läks kompenseeritavatele rohtudele 442,22 euri ning mittekompenseeritavatele 122,02 euri. Teisel katsel kompenseeritavatele 394,27 euri ja mittekompenseeritavatele 429,87 (crinone & estofem 2x päevas + marvelon). Lisaks laporoskoopia 150 euri ja arstivisiidid (umb 60 euri kord). Ja siis kuskil alguses veel need igasugused testid (mehe spermauuring TÜKis koos visiidiga oli minu meelest ligi 300 euri).

4. Kas oled kasutanud doonormunarakke, kui jah siis miks ? 
ei

5. Soovitusi neile kes kõhklevad teha IVFi kuigi loomulik rasestumine on raskendatud või pole juba mitmeid aastaid vilja kandnud ?  
Igasuguseid arvamusi IVFi kohta internetist ei maksa ligeda - sealt leiab ikka väga halvistavat suhtumist. Küll arvatakse et kui loomulikult ei saa polegi vaja. Lisaks tunduvad kõik need videod ja seletused protseduuride ning riskide kohta väga hirmutavad- samas kui ise oled selles protsessis sees kulgeb kõik väga loomulikult ja kontrollitult. Kõige õudsam oli muidugi see Puutepunkti saade ühest noorest naisest kes sai hüperi ja on nüüd täiesti teguvõimetu ning ema hoolitseda - see on siiski väga erakordne juhtum ning teades kuidas arst kõike jälgib tundub mulle praegu tagantjärgi et ehk see naisterahvas ei rääkinud arstiga ka avameelselt et kuidas talle rohud mõjucad vms. Mina igal juhul ei kahetse ühtegi senti mis on IVFi alla läinud ning plaanis igal juhul võiduka lõpuni minna ja soovitan seda teistelegi

Liisi (30) nimi muudetud

 1. Kui vana/noor oled ja miks oled IVFi teele tulnud ?   
Mina olen 30, IVF-i tegemisel ajal olin 28. Elukaaslane on 33, IVF-i tegemise ajal oli 32. Elukaaslane on ka naine ja IVF põhjuseks ongi see, et oleme lesbipaar. Tervislikke põhjuseid teadaolevalt ei oleks ja ilmselt jääksime ka loomulikul teel rasedaks. Lihtsalt ise ei soovi nii.

2. Mitu katset oled teinud, millised katsed ja mis ajavahemikus ? Millised õnnestusid/ebaõnnestusid? Minul õnnestus 1.katse 2012 maikuus. Naine tegi kolm ebaõnnestunud katset vahemikus august kuni detsember 2013, kaks täisringi, üks FET. 4.katse 2014 aprillis õnnestus, täisring.

3. Palju on rahaliselt umbkaudselt/täpselt läinud ning mis on tulnud 1 katse keskmiseks maksumuseks ?   
Minu katse ajal läks ca 800eur. Kui juba rase olin, siis IVF seadus muutus ja Haigekassa hakkas rohtusid rohkem kompenseerima ning omaosalus jäi väiksemaks. Oktoobris 2012 oli see seaduse muudatus vist... Naisel on iga katse maksnud poole vähem ehk ca 400. Meil see teema, et kasutame doonorspermat ja see tuleb 100% endal kinni maksta, seda Haigekassa ei kompenseeri.

4. Kas oled kasutanud doonormunarakke, kui jah siis miks ?
Ei ole. Küll aga doonorseemnerakke.

5. Soovitusi neile kes kõhklevad teha IVFi kuigi loomulik rasestumine on raskendatud või pole juba mitmeid aastaid vilja kandnud ?
Ma ei mõista mis siin kõhelda... Kui omal ei õnnestu, siis loomulikult plaan B ja kunstlik. Aga ilmselt pole ma parim nõuandja sellistele naistele, kuna minu IVF põhjus on teine. Olen alati teadnud, et oma lapsed saan kunstlikult ja minu jaoks ongi see loomulik viis lapsi saada

Mari (28) nimi muudetud

1. Kui vana/noor oled ja miks oled IVFi teele tulnud ?
28  , Mehepoolne azoospermia, mis ei jäta muud varianti. Mul PCOS, mis raskendab, aga ei takista.

2. Mitu katset oled teinud, millised katsed ja mis ajavahemikus ? Millised õnnestusid/ebaõnnestusid? 
2 TR (2014 jaanuar ja 2014 aprill) Esimene kord ei jõudnud siirdamiseni, kuna mehe proovist ei leitud arsti eksimuse tõttu midagi. Teine katse leiti, 12 rakku viljastus 20 katsealusest, 10 arenes edasi, 1 siirdati ja 9 läks külma.

3. Palju on rahaliselt umbkaudselt/täpselt läinud ning mis on tulnud 1 katse keskmiseks maksumuseks ? Keskmiselt 350 eurot kumbki katse.

4. Kas oled kasutanud doonormunarakke, kui jah siis miks ? 
Ei, mult saadakse neid niigi liiga palju, teisel korral olin ise doonoriks ja annetasin järele jäänud 20 rakku.

5. Soovitusi neile kes kõhklevad teha IVFi kuigi loomulik rasestumine on raskendatud või pole juba mitmeid aastaid vilja kandnud ?
Kindlasti tasub arsti juurde pöörduda, meil on väga profesionaalsed viljatusravi arstid, et kindlasti leitakse sobiv variant just teie paarile Smile Ja mida kiiremini pihta hakata, seda kiiremini tegutsema saab, kuna järjekorrad on üsna pikad.

Emili (35) nimi muudetud

1. Kui vana/noor oled ja miks oled IVFi teele tulnud ?
Vanuseks 35 ja IVF kuna mehel diagnoositud azoospermia, st ei tooda seemnerakke.

2. Mitu katset oled teinud, millised katsed ja mis ajavahemikus ? Millised õnnestusid/ebaõnnestusid? 
Tehtud 1 TR ja ebaõnnestus detsember 2014.

3. Palju on rahaliselt umbkaudselt/täpselt läinud ning mis on tulnud 1 katse keskmiseks maksumuseks ?  
Kulud ca 630EURi, sh doonorsperma kasutamine, hinnaga 130 EURi.

4. Kas oled kasutanud doonormunarakke, kui jah siis miks ? 
Ei.

5. Soovitusi neile kes kõhklevad teha IVFi kuigi loomulik rasestumine on raskendatud või pole juba mitmeid aastaid vilja kandnud ?  
Mitte alla anda, kuulata oma keha, oma arsti ja ebaõnnest mitte heituda. Kui tulema peab, tuleb nagunii varem või hiljem, Kuna ma olen teinud 2 IUId ja 1 TR, siis on mul kogemusi ka ikka väga napilt ja eks põhjused on erinevad,miks IVF ette võetakse ja inimeste emotsioonid on erinevad, kes kuidas asju enda jaoks lahti mõtestab ja kui klammerdunud on nö ühiskonnas levinud müütidele. Pead eelkõige olema valmis endast andma nii rahaliselt, füüsiliselt kui ka emotsionaalselt, murdumispunktid ületama ja kainelt mõtlema.

Leila (33) nimi muudetud

1. Kui vana/noor oled ja miks oled IVFi teele tulnud ?

Alles sain 33, IVF-i teele sattusin 2009.a, samal aastal avastati minu munajuhas tsüst, enne seda olnud kaks emakavälist, sellega seoses ka venisis munajuhud nii välja, et sinna oleks saanud ükskõik mida kasvama panna.  15.juuni 2009 suunati mind Tartu, opereeris dr. Kadastik ( eemaldas mõlemad munajuhad) 16. juuni päeval enne koju minekut sain kohe dr. Ehrenbergi vastuvõtule, kuna meil oli juba 2007.a mehega arstidel käidud ja tema analüüsid olid kõik 100% korras, siis oli asi ainult minus.

2. Mitu katset oled teinud, millised katsed ja mis ajavahemikus ? Millised õnnestusid/ebaõnnestusid? 

2009.a septembrist hakkasin tbl. ja süstima 8.okt 2009 siirdati mulle 2 mammukest, neist üks jäi kasvama ja on nüüd 4. aastane  .2009.a 1TR(täisring), siirdati 2 kasvama jäi 1, külma läks 11  2013.a FET(külmaring) siirdati 1 ei rasestud ( HCG tõusis, katkes)  2014.a oktoobris- ei sulanud 6st mammust ükski  2014.a 2TR siirdati 1 õnnestus, kuid hiljem katkes Nüüd ootan uusi päevi ja taas külmaringile.

3. Palju on rahaliselt umbkaudselt/täpselt läinud ning mis on tulnud 1 katse keskmiseks maksumuseks ?  
-

4. Kas oled kasutanud doonormunarakke, kui jah siis miks ? 
Ei.

5. Soovitusi neile kes kõhklevad teha IVFi kuigi loomulik rasestumine on raskendatud või pole juba mitmeid aastaid vilja kandnud ?
Soovitus on, et kõhelda ei tohi

Nagu näha, ei ole me selles üksi, me oleme kõik üksteisele toeks ja arutame ja mõtleme , abistame üksteist kiireloomulistes küsimustes. See seltskond on super ! Ma poleks elaes osanud oodata, et saan kuskilt foorumist nii palju toetust. Te olete super armsad mulle ! :)


Hoian kõikidele üritajatele pöidlaid ja varbaid. Endale samuti oma uue katse jaoks, mis tuleb veebruaris.

Järgmises blogis arutame, mis on täisring(TR) ja külmaring(FET) ja räägime, mis võimalusi reaalselt veel kasutatakse kunstlikus viljastamises.


Teisipäev, 6. jaanuar 2015

IVF rahastamine

Nüüd oleme juba nii kaugel, et vaatame üle , millal hakkab avalduse esitamine ning mismoodi üldse hüvitatakse rahaliselt.
Avaldus esitatakse alates punktsiooni toimumisest. See tähendab siis seda, et kui punktsioon on toimunud võib selle ära teha. Avalduse vormid leiab: Avalduse vormid , sealt tuleks valida siis kehavälise viljastamise protseduuriga seonduvate ravimikulude hüvitise avaldus ja täiendava ravimihüvitise taotlemise avaldus. Täiendavat ravimihüvitust tuleb ainult üks kord elus esitada, kui see on tehtud, siis see kehtib kogu elu.
 Hüvitist saavad taotleda kuni 40-aastased (k.a) ravikindlustatud naised
- kellel on meditsiiniline näidustus kehaväliseks viljastamiseks ja/või embrüosiirdamiseks;
- kes on antud protseduuri läbinud;
- ning kes on 90 päeva jooksul enne protseduuri osutamise kuupäeva apteekidest välja ostnud protseduuriks vajalikke Eesti Haigekassa ravimite loetelusse kantud ravimeid.

Hüvitis iseenesest on väga lihtne ja üheselt mõistetav vorm. Lihtne täita ja edastada. Isiklikult kasutasin digiallkirjastamise varianti. Tänapäeval ei viitsi eriti enam keegi kohale koperdada.


Avaldus tuleb saata koos täiendava ravimihüvitisega info@haigekassa.ee . Samas uurisin ka haigekassalt, kas on vajalik täiendava ravimihüvitise täitmine, kui tead, et tagasi sealt nagunii ei saa midagi, siis kohustuslik see ei ole.
Tegelikult on see soovituslik ära teha, sest see toimib kogu elu.

Peale igat protseduuri, tuleb esitada uus kehavälise viljastamise protseduuriga seonduvate ravimikulude hüvituse avaldus.










Ravimeid mida hüvitatakse : 

Enamus ravimid mida hüvitatakse on just need kallimad ja süstitavad rohud. Minul olid kõik süstitavad rohud. Ravimite kohta on ka konkreetne nimekiri, milliseid haigekassa rahastab.

Hüvitise arvutamise aluseks olevate soodusretseptidena võetakse arvesse ainult 90 päeva jooksul enne kehavälise viljastamise või embrüosiirdamise protseduuri osutamise kuupäeva väljaostetud soodusretseptid eeltoodud tabelis esitatud ravimitele. 

Inimestel, kellel pole võimalik digiallkirjastada, siis on võimalus ka klienditeenindusbüroosse kohapeale minna. Kõikide osakondade kontaktid leiab SIIT .

Kuidas käib rahastamine !

Juhul kui kindlustatu on teinud kehavälise viljastamise ja/või embrüosiirdamise protseduuridega seotud ravimitele kulutusi kuni 639,12 eurot, kuulub hüvitamisele kogu summa. Üle 639,12-euroste ravimikulutuste korral ühe protseduuri kohta hüvitatakse kindlustatule ainult 639,12 eurot. 
NB! Ühe retsepti eest on võimalik hüvitist saada vaid ühel korral. Hüvitise arvutamisel ei lähe arvesse soodusretsepti patsiendi omaosalus. (50% soodusretsepti puhul 3,19 eurot, 75%-100% soodusretsepti puhul 1,27 eurot.) 
Näide 1: Triinul kulus kehavälise viljastamise ja embrüosiirdamise protseduuride teostamiseks vajalikele ravimitele 1278 eurot. Haigekassa maksab Triinule hüvitist summas 639,12 eurot. 
Näide 2: Anul kulus kehavälise viljastamise ja embrüosiirdamise protseduuride teostamiseks vajalikele ravimitele 570 eurot. Tema puhul on väljamakstava hüvitise suuruseks ravimitele kulutatud summa ehk 570 eurot.

Tegelikult on kõik väga lihtne ja loogiline. Rohud , mis on eeldtoodud pildil, siis need rahastatakse ja kuni 639,12 euro ulatuses, ülejäänud jääb enda kanda ja hüvitist ei saa !

Katseid võib teha nii mitu korda, kui see tulemuse annab ja kõik korrad hüvitatakse kuni 40a k.a ravikindlustatud naisele.

Kindlasti kõiki huvitab ka millal siis peale avalduse esitamist saab raha tagasi. Üldjuhul toimuvad väljamaksed üks kord kvartalis, ehk 20. veebruaril, 20. mail, 20. augustil ja 20. novembril. Seega, kui mina esitasin avalduse 31 detsember, siis ma peaksin tõenäoliselt saama 20.ndal veebruaril oma arveldusarvele raha tagasi.

See oli siis sellekordne ametlikum sissekanne ja loodetavasti kõikidele lugejatele kasulik informatsioon.

Järgmises sissekandes räägime peamistest põhjustest MIKS keegi on üldse läinud IVF teed, millised on erinevate inimeste lood. Samuti on sissekannetes vähemalt 5 erineva inimese vastused !
Vastame erinevatele küsimustele nagu näiteks : 

1. Kui vana/noor oled ja miks oled IVFi teele tulnud ? 
2. Mitu katset oled teinud, millised katsed ja mis ajavahemikus ? Millised õnnestusid/ebaõnnestusid? 
3. Palju on rahaliselt umbkaudselt/täpselt läinud ning mis on tulnud 1 katse keskmiseks maksumuseks ? 
4. Kas oled kasutanud doonormunarakke, kui jah siis miks ? 
5. Soovitusi neile kes kõhklevad teha IVFi kuigi loomulik rasestumine on raskendatud või pole juba mitmeid aastaid vilja kandnud ? 




Pühapäev, 4. jaanuar 2015

Punktsioon ja siirdamine !

Eelmises sissekandes lõpetasime jutu sellega, et läbi sai süstimine. Süstimine kestis mul 11 päeva. See pidigi keskmiselt 12 päeva kestma. Tegin oma viimase süsti 14 detsember kell 21:40 ning sellest järgnev päev oli rohtude vaba. Nii vabastav ja mõnus tunne oli, kui ei pidanud jälle end torkima.
Saabus punktsiooni päev. Räägime siis sellest, mis on punktsioon üldse- Munasarjade punktsioon toimub 36-38 tundi pärast Diphereline süsti. Munasarjade punktsioon kestab tavaliselt 10-30 minutit ning selle protseduuri käigus imetakse ultraheli konrolli all nõela abil folliiklitest munarakud välja. Selle käigus kasutatakse kerget narkoosi. Punktsiooni järel jääb naine mõneks tunniks kliinikusse jälgimisele.

Protseduuri alguses puhastati emakat ja emakakaela külmade seriliseeritud salfrätikutega vms, vot see oli maailma rõvedam tunne. Ausalt väga ebamugav, ei olnud valus vaid lihtsalt ebamugav minu jaoks. Tõmblesin seal toolil täiega. Iseenesest protseduur oli mugav ja lihtne, sest narkoosi all ma ju ei tunne midagi. Minul kestis kuskil 30 minutit sellest hetkest, kui läksin operatsioonisaali ja olin jälle tagasi oma palatis. Olen kuulnud, et osades kliinikutes ei tehta narkoosi tehakse niisama kohalik tuimestus ja selle käigus pidi see väga valus olema. Muidugi iga inimese valulävi on niivõrd erinev.
Minul peale punktsiooni kaebusi ei olnud, samal päeval olid munasarjad hellad ja see on normaalne, sest mind siiski surgiti jälle. Järgmise päeva hommikul ei olnud mul midagi, nagu polekski nõelalaadse asjaga läbi munasarja mindud. Samas neiudel, kes minuga samal päeval punktsioonil olid, oli palju valusam ja raskem läbielamine peale punktsiooni. Inimesed on erinevad, seega ei saa öelda, et see on valutu, aga seda võib öelda, et ära see ei tapa !
Punktsioonil saadi minult 15 mammukest, mina nimetan neid mammukesteks, sest nii on armsam :)
Samal päeval, kui ma punktsioonil olin, tuli ka minu kaaslane minuga kaasa. Tema pidi andma oma seemnevedeliku. IVF protseduuril viljastatakse munarakud seemnerakkudega katseklaasis ehk in vitro tingimustes. Konkreetselt minu viljastamisel kasutati mõlemat meetodit. Loomulikul teel lasti viljastuda ja samuti ka ICSI meetodil.

Mis on ICSI meetod- Mehepoolse viljatuse korral (seemnerakke on vähe või esineb nende liikuvuse või väliskuju häireid) saab seemneraku süstida otse munaraku tsütoplasmasse. Sellist mikromanipulatiivset protseduuri nimetatakse seemneraku intratsütoplasmaatiliseks injektsiooniks (Intracytoplasmic Sperm Injection e ICSI).
Seda kasutatakse ka katse puhul, kus ei ole mehepoolset viljatust. Minu mehel ei ole viljatust, aga nad pidavat tavaliselt pooled tegema loomulikul meetodil ja pooled ICSI meetodil.
Minu mehel oli liikuvaid spermatosoide 50%, mis pidi keskmise mehe tulemus olema. Samuti morfoloogia oli üle keskmise ja spermagramm pidi väga hea olema.
Selle käigus 15st mammukesest viljastus 8. 4 siis loomulikult ja 4 ICSI meetodil. Edasi arenes nendest 5. Arsti sõnul väga hea tulemus.
Pidin minema siirdamisele esialgu kahe päeva pärast peale punktsiooni, ehk siis 16ndal det. Arst helistas mulle ja andis teada, et embrüoloog ei oska valikut teha, sest kõik on väga hea kvaliteediga. Kuna minul valikut oli rohkem, siis arst uuris, kas oleksin nõus, kui laseksime nendel veel kasvada ja saaksime valida, milline oleks parim.
Soovisid kasvatada 5 päevaseks blastotsüstiks ja 6ndal päeval 22 det siirdada mulle parim , kes alles jäänud on. Olin sellega nõus, kuna arstide sõnul on see praeguse aja uuem meetod, et kui vähegi võimalust on ja valik suurem siis nad kasvatavad kaugemale. See pidavat andma parema tulemuse ja viljastumis võimalus on suurem. Muidugi olin ma sellega nõus, arst on arst ja ma kuulan siiski tema sõnu.

22l det, kui arstile läksin, selgus, et alles on 2 väga tugevad blastotsüsti üks on loomulikul teel viljastunud ja teine ICSI teel. Leppisime kokku, et siirdame siiski ühe, kuna see minu esimene katse ja sel hetkel tekkis mul tõesti hirm 2 siirdada. Ega see kaksikute rasedus ka lihtne pole, muud kõiksugu probleemid, kas ikka mõlemad saavad emalt piisavalt toitaineid, et võrdselt kasvada saaks jne. Kõik see hirmutas sel hetkel mind kabinetis. Kirjutame lahti ka , mis on blastotsüst-  Blastotsööl on väike õõs rakkude keskel, mille ümber rakud kasvavad. Selle õõnest väljapoole tekib lame rakukiht. Läbipaistev vööde säilitab esialgse suuruse. Sellepärast on uued rakud aina väiksemad. Seda uut struktuuri, mille keskel on õõs, koos selle ümber kasvavate rakkudega nimetatakse blastotsüstiks ehk lootepõiekeseks.

Läksin siis jälle oma palatisse, võtsin riidest lahti panin toredad haiglariided selga ja ootasin millal doktor mind kutsub operatsioonisaali. Siirdamine oli täiesti valutu võib-olla natukene ebamugav, siiski see külm peegel , mis ei meeldi paljudele. Lamasin seal jalad harkis, puhastavad emakakaela, mis on ka natukene ebamugav ja siis lükkavad vaikselt kadeetri sisse, mille sees on minu väike blastotsüstike, see protseduur võtab aega sellepärast, et kadeetrit tuleb vaikselt panna, et mind ei vigastaks ja samuti blasto surumine läbi kadeetri peab kindlasti rahulik olema, et ei vigastaks blastot.
Kui see oli tehtud lamasin seal veel 15 minutit ja lasin tal rahulikult oma emakas seigelda, nad näitasid ka mulle ekraani pealt, et näed see väike valge täpike õhumulli sees on blastotsüst, nii armas oli. Pisar tekkis ka korra silmanurka ikka, emotsionaalne nagu ma olen.
Vedelesin seal saalis üksinda ja unistasin, et kõik läheb nii nagu peab. Loomulikult olin ma kindel, et minu katse õnnestub, olen alati õnnestuja ja mitte kunangi läbikukkuja, aga kahjuks siin ei saa mina otsuseid teha. Siin teeb otsuse loodus. Mina usun ,et see on juba ennem seda katset paika pandud, kas ma jään või ei jää rasedaks looduse poolt.

Peale protseduuri panin end riidesse ja läksin veel arstiga rääkima. Sain uued rohud, mida ma pean nüüd manustama kuni aasta lõpuni kindlasti. Esimene rohi mida pidin võtma tableti kujul nii hommikul kui õhtul oli Estrofem.
Estrofem on mõeldud selleks, et toetada limaskesta. Limaskest peab olema teatud paksuses, et mammuke saaks sinna kinnituda, kuigi minu limaskest, oli tegelikult normaalses suuruses ja üldse mitte õhuke, siis katsetamise ajal kasutavad mulle tundub kõik seda rohtu, sest see on siiski loodusesse sekkumine. Limakesta paksus iga tüskli ajal on õhem menstruatsiooni ajal ja OV ajal võimalikult paks, aga oli vaja, et ta oleks koguaeg nüüd peale siirdamist ikkagi paksem kui õhem. Estrofem maksis 6,85 euri ja soetasin 3 pakki.



Samuti pidin tuppe panema iga õhtu Crinone vaginaalset geeli. See on samuti raseduse säilitamiseks ja aitab juurde toota progesterooni. Vähemalt nii olen mina asjadest aru saanud. Natukene ebamugav võib-olla on kasutada, aga ei midagi hullu. Selle kohta leiab ka palju videomaterjali. Crinone kasutamine

Seda kasutasin siis samuti kuni uue veretestini, ostsin 2 pakki välja kuna 15ks päevaks jätkub ühest. Selle paki hind on 56,09 eurot, ehk kaks pakki 112,18 €+ estrofem 20,55 €.
Seda kasutada on valutu, minul ebamugavust ei tekkinud, halba lõhna ei tekkinud nagu paljud kurdavad. Ainuke halb asi , mis võib-olla on, on see, et see kõik ei imendu ära, selle kätte saamine on ebamugav ja raske. Sõrmega peab seda natukene eest ära võtma , kui tunned, et piir on juba ees. Aga minul üldiselt imendus enamus ära, välja midagi väga kookima ei pidanud, aga ega see dušši all olles nüüd midagi nii imelikku ja rasket ka ei ole. Kui vaja teen ära kõik , mis sellega kaasneb.
Need on nüüd rohud , mida haigekassa ei kompenseeri sentigi. Need maksad täierauaga oma rahakotist. Esialgu maksad nagunii kõik oma rahakotist, alles paari kuu pärast peale avaldust kompenseeritakse süstimise osa põhimõtteliselt.

Peale katset pidin nädal aega kannatama, et saaksin verd anda ja tulemusest teada. Kui siirdada 5 päevane blastotsüst, siis ei pea ootama 14 päeva nagu 2päevase embrüo siirdamisel. Otsisin igasuguseid tunnuseid, esimesed 3 päeva ei tundnud ma midagi. See on ka normaalne, sest ta on ju nii pisike. Neljandal päeval, jõulude ajal ma tundsin lihtsalt pitsitust alakõhus ja munasarjades, usun , et see on ka normaalne ja koguaeg oli selline õrn kerge päevade eelne valu. Samuti kõik mu sõbrannad ja foorumikaaslased pidasid seda normaalseks. Sest neil rasedusega siiani kerge menstruatsioonivalu, mis siis , et rasedus on juba 3nda trimestri juures. Seega leidsin, et see on vägagi normaalne ja ei mõelnud üle. Senikaua kuni paberil verd ei märka on ju kõik korras.
Saabuski see KAUA oodatud 29s detsember, kus läksin kohe 7:30ks vereanalüüsi andmiseks uksetaha, et saaksin võimalikult kiiresti teada, mis on number, kas HCG on veres või on 0. Kolme tunni pärast helistati ja öeldi, et HCG on olemas 39, aga võiks olla suurem , kuid see ei ole number, mis ei vääriks kordus vereanalüüsi. Sain uueks ajaks 2 jan 2015. Aastavahetus ja kõik möödus nii ärevalt, lähedasemad tuttavad hoidsid nii pöialt ja soovisin uueks aastaks ilutulestiku ajal kõigile palju edu ja muidugi sooviti mulle seda kõige enam. Kõik elavad kaasa ja on selle poolt , et meie mu elukaaslasega väärime seda enam.
2 jan saabuski kätte , läksin üsna kindla meelega arstile verd andma, helistasib paari tunni pärast.
Sealt ei tulnud hea uudis :( Sain teada, et HCG on langenud 39lt 16,9 peale seega on peetumine ja varsti peaks päevad platsis olema. Lõpetasin kõne ja võitegi ise arvata, mida ma tundsin.
Olin sel hetkel tööl ja ma lihtsalt plahvatasin nutma. Olin nii endast väljas ja nutsin ja nutsin.
Tundsin jälle, et kogu maailm variseb kokku, mul oli mega pikk tööpäev ja ma pidin selle lihtsalt üle elama ja end kokku võtma. Nutsin mõnda aega, teavitasin lähedasi, kes kõik kaasa elasid. Kõik olid kurvad minuga koos. Eriti mu elukaaslane, ta lausa ropendas, ütles, et oli nii kindel. Oli väga õnnetu, et katse läks nihu.
Ema on mul alati olnud hea lohutaja, temagi elas mulle meeletult kaasa ja selgitas, et maailmas on palju inimesi , kes millegi nimel võitlevad. Sinul kallike on olemas kõik- hea mees, ilus kodu, hea töö ju siis on sinu elus lapse saamine tehtud selleks mille nimel sa pead rohkem vaeva nägema.
Kogu see päev oli nii emotsioonirikas, et ma lahistasin nutta ja see oli vajalik, ma sain üle sellest ja seadsin mõtted uuele katsele. Usun, et järgmiste katsete puhul olen palju tugevama nahaga.

Arst andis registratuuris teada, et nüüd ootan oma päevad ära ja kui tulevad uued päevad veebruaris, siis koheselt helistan neile ja hakkan rohte manusama. Mul jäi ju üks mammuke külma, siis saan teha FET katse.
Mis on FET (külmaring) - Siirdamisest üle jäänud embrüod külmutatakse ja säilitatakse vedela lämmastiku keskkonnas (-196 °C). IVF-protseduuri ebaõnnestumisel on mõnel järgmisel menstruaaltsüklil võimalik emakasse siirata sulatatud embrüoid. FET suurendab IVF-protseduuri läbinud naiste rasestumise tõenäosust kolmandiku võrra. Samuti aitab FET muuta lastetuse ravi oluliselt odavamaks. Eestis kehtiva kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse kohaselt saab embrüoid külmutatult säilitada seitse aastat.

Kahju on sellest, et inimesed, kes väärivad lapse saamist ja neil on mida anda lapsele, peavad palju vaeva nägema. Tõsiselt kahju on, aga mis teha. Küll see meie kaua tehtud kaunike meie juurde tuleb. Olen enam kui kindel selles, olgu see siis teine, kolmas või kümnes katse. Ma ei anna MITTE KUNANGI alla, MITTE KUNANGI ! Selle olen ma endale kindlaks teinud.

Olge tugevad kõik, kes te minuga sama teed käite ja olen valmis Teiega arutama, Teie küsimustele vastama, Teile toeks olema !

Järgmises blogis räägime avalduse esitamisest ja IVF rahastamisest lähemalt.

Kõike kaunist Teile kallid lugejad !

Laupäev, 3. jaanuar 2015

Esimene kunstlik viljastamine IVF

Heiii !

Alustaks õige siis sellega, mida tähendab üldse IVF- In Vitro Fertilization on maailmas kõige sagedamini kasutatav lastetuse meetod. Kõik, kes sellega kokku puutuvad teavad loomulikult, mida see endast kujutab. Minu eesmärk on just Teile kallid lugejad seda infot jagada, keda ootab ees sama teekond nagu mind.

Kogu protseduur algab sellega, et saad ühe skeemi. See näeb välja selline :
Seda skeemi täidetakse igakord, kui käid arsti vastuvõtul. Kas lisatakse midagi juurde, kas võetakse midagi ära. Tõstetakse toosi või vähendatakse, see leht peab ALATI kaasas olema ! Kogu see protseduur on üks SUUR katsetamise meetod, ei ole see lapse saamise protseduur vaid katsetamine. Muidugi on see imeline, et selline võimalus üldse maailmas on. Kuid kahjuks rasestumise protsent on täpselt sama suur, kui loomulik rasestumine. Me teeme kõik võimaliku, et see toimiks, kuid suurima valiku teeb ikka ja alati loodus. Nii see paraku on ja nii see jääb ka !


Minu protseduur algas reaalselt 17ndal novembril. Siis hakkasin ma sööma beebipille "Marvelon"
Nii naljakas, kui see ka ei oleks JAH tuleb süüa beebipille ennem stimulatsiooni. Minul oli Marveloni söömine tavalisest lühem , nagu arst ütles, kuna lihtsalt aeg pressis peale ja jõulud olid tulemas. Jõulu ajal ei istu kahjuks keegi laboris. Krõbistasin neid siis kuskil 2 ja pool nädalat ning alates 4ndast detsembrist pidin hakkama süstima. Marvelon on nagu igagi teine beebipill, ei olnud ka eriti kallis. Sain 10 € paki. Sellest mulle piisas.

Edasised summad olid juba märksa suuremad.



4ndast detsembrist hakkasin siis süstima, ausalt öeldes olin ma täiesti hirmul, kui mõtlesin, et pean ise ennast süstima. Õnneks on tehtud see kõik inimesele võimalikult lihtsaks. Süstal näeb välja nagu suhkruhaigust kandavatel inimestel insuliinisüstal. Seega midagi hirmsat ei ole, usun, et need kes kardavad süstlaid, siis nende jaoks on see kindlasti katastroof. Süstimiseks kasutasin ma Gonal-F.
Pakk sisaldab siis nõelu, mis on näha alumises osas karbis , siis PEN ehk "pastakas" mille otsa keerad igal korral nõela. See on imelihtne. VIDEO
PEN`i pealt pead alati keerama koguse, mis arst on määranud. Minul olid esialgu kogused lahjemad, kuna siiski esimene katse ja nagu ma ka ütlesin, see on üks suur katsetamise meetod. Esialgu määrati 5 päeva 150 ühikut. Selleks pidin ostma 900 ühikulise PEN`i ja selle maksumus oli 155,01 €. Seda sain siis kasutada 4dast detsembrist kuni 8 detsembrini. 9ndal detsembril läksin juba arstile uurima , mis seisus stimulatsioon on. Kas munarakukesi on juba piisavalt tekkinud.
Hormoonravi on vajalik selleks, et tekitada niinimetatud superovulatsioon, mille eesmärgiks on paljude munarakkude üheaegne valmimine. Tavalises elus, kui rasestutakse loomulikul teel valmib 1-2. Arstil selgus, et vajab veel stimulatsiooni ja tuleb natukene koguseid suurendada. Tuleks ka ära märkida, et esimene katse on arstile kõige raskem, kuna ei tea kuidas keha millegile reageerib. Leppisime kokku, et süstin 200 ühikut edasi 3 päeva. Selleks ostsin 450 ühikulise PEN`i , mis maksis 80,14 €. Kõige hullem, mis juhtuda sai oli see, et ma kogemata süstisin valesti, mul oli eelmisest PEN`st alles 150, aga mina arvestasin, et ainult 50 ja kui süstisin vanast süstlast 50, siis tundus, nagu ma polekski midagi süstinud ja panin korra veel 50 ja siis uuest süstlast 150. Avastasin, et olen reaalselt 250 ühikut juba süstinud ja olin paanikas. Helistasin järgmisel päeval koheselt arstile, et mis nüüd saab. Arst ehmatas mu nii ära, et ei tea, sellest skeemist tuleb ikka väga kinni pidada, et kui arstile tulete 12ndal det siis vaatame , kas on ikka kõik korras. Olin täiesti shokis, miks peab inimese nii ära ehmatama. Samas foorumikaaslased, ei leidnud, et selles 50 ühikus, mis lisaks süstisin midagi nii hullu oleks. Nemad on siiski juba mitmeid kordi katsetel käinud ja tunnevad maad natukene rohkem. Rahunesin maha ja mõtlesin, et ei juhtunud midagi hullu ja kõik on korras.
Kokku sain ma neid PEN süstlaid 3 tk, lisaks tuli 12ndal veel 2ks päevaks süsti ja see oli 350 ühikut, mis maksis 54,90 €.
Selleks hetkeks olin ma sinna alla juba raha pannud 300,05 €.  See ei olnud veel kõik. Kui arstil käisin sain samuti veel rohte. See oli samuti süstitav rohi ja väga kange rohi.
Gonal-F süstitakse ka alati kõhu/naba piirkonda.










10ndast detsembrist pidin 5 päeva süstima iga hommik samal kellaajal enamvähem kõhu/naba piirkonda Orgalutran`i. See on üsna kibe ja kipitav rohi, süste koht läks alati punaseks ja tekitas väikse lööve nahale, mis kadus mõne tunni pärast , aga senikaua sügeles väga.
Selle rohuga tekkisid mul meeletud peavalud. Mulle endale tundus, et ma polnud üldse stressis, aga usun, et keha oli täiega stressis. Ma võtsin seda väga mängleva kerglusega, et tuleb teha ja see mu ainus võimalus. Keha oli kindlasti täiesti teises olekus ja tundis, et selline asi toimub esimest korda ja oli lihtsalt shokis. See tõttu olid mul meeletud peavalud, väga ei julgenud peavalu rohtugi võtta, samal ajal erinevaid tablette ja süste tarbides kartsin, et keeran oma katse tuksi.
Selle rohu maksumus oli 20,91 € 1 süst. Ehk kokku 104,55€



Süstimine lõppes mul 14ndal detsembril. Siis lisaks Orgalutrani süstile pidin tegema Diphereline süsti, siis ma tundsin, et ma olen nagu täielik doktor. Mul oli suur nõel:
Ma pidin ise segama lahuse, ehk vedeliku ja pulbri kokku ja tõmbama selle süstlasse. Segamine käis samuti kõik selle suure süstlaga. Mul oli kaks ampulli mille sees oli vedelik ja kaks ampulli pulbrit, tõmbasin 2 vedeliku sellesse suurde süstlasse ja lasin kuskil 1 vedeliku koguse sinna pulbri sisse loksutasin ära ja tõmbasin tagasi , see järel lasin vedeliku järgmise pulbri sisse loksutasin ja lahustasin ära ja tõmbasin tagasi, seda kõike pidi tegema kella täpsusega. 14 detsember kell 21:40 võis hilineda 5 minutit, sest seda peab tegema 35 tundi enne puntksiooni naha alla. See kord lihasesse. Ma ei julgenud üldse seda ise teha, siis palusin oma noormehel tuharasse see süstida.
Ta oli ka üsna paanikas, et ma seda palun kuna süstlad talle ei meeldi, aga sai hakkama. See süst ja ravimid maksid kuskil 17 eurot. Ma täpselt ei mäletagi, mis ma tol korral maksin. Kogu selle süstimise käigus on nii palju nüansse mida peab jälgima, et ei oleks süstlas suuri õhumulle , sest muidu lased õhku endale naha alla, see paneb sügelema ja ei ole hea ning ei saa piisavalt ravimit kätte.  Ausalt öeldes olin ma maru õnnelik, et see süstimine sellega lõpusirgel oli.

Selleks hetkeks oli mul rahaliselt läinud kokku: 421,60 €

Paljud mõtlevad, et kust ma sellise raha võtan, aga kui ei ole koheselt, seda raha taganttaskust võtta, siis on ju võimalusi erinevaid. Kui pannakse katsele kirja, siis on võimalus, et saad alles 6 kuu pärast katsele, mina sain kohe 2 kuuga. Raha saab ju ette koguda, koos oma kaaslasega iga kuu panna kõrvale 50-100 eurot siis saabki selleks ajaks juba mingi raha endale kokku.
Mina isiklikult arvan, et kui esimene mõte on kohe, et minul sellist raha ei ole, siis mul tekib küsimus, et kuidas siis üldse last endale lubada saab ? Kogu lapse saamine ja kogu see uus algus on suur rahaline väljaminek. Kõik maksab ja laps maksab tervelt 18 aastat, kui ta sinu juures elab ja sa teda kasvatad. Seega selleks leiab igaüks raha, kes seda VÄGA tahab !
Muidugi on kõik katsed erinevad ja kõik sõltub sellest, miks sa üldse sellel katsel oled.
Mina isiklikult olen noor 23 aastane ja minu ainuke probleem on see, et mul puuduvad munajuhad. Kõik muu on korras, mehel on kõik korras. Näidud arstide poolt võetud vastavad täiesti tervele ja noorele naisele. Minu foorumis, on naisi kes on üle 30ne nende katsed on tunduvalt kallimad.
Haigekassa rahastab üldse kuni 41 a saamiseks IVF . Kui oled juba üle 41 siis maksad täierauaga ise kõik kinni.

Nende rohtudega ei olnud veel kõik, need on rohud mida haigekassa komepenseerib, aga edasi pidin ostma veel rohte.
Sellest juba järgmises blogis, kus räägime , mis sai peale süstimist edasi ja kuidas läks siirdamine, ning milline oli katse tulemus !

Kõike kaunist Teile ! :)

Lapsesaamise mõtted...

Tere kõigile !
Minu blogimise mõte, on tuua Teieni minu läbielamised ja katsumused lapsesaamise soovist. Päris paljudele võib tunduda, et mis selles lapsesaamises siis nii rasket on, sest paljud jäävad pelgalt meheau nägemisest rasedaks. Te olete need õnnelikud, kes kunangi ei pea järelkasvu pärast muretsema. Meie maailmas on tuhadeid, kümneidtuhandeid naisi, kes ei saa lapsi kas üldse või siis loomulikul teel. Mina olen üks nendest , kes loomulikul teel enam lapsi ei saa. Seega olen valmis avaldama oma loo küll anonüümselt, sest võimalus, et kellegile minu lugu korda läheb, see võimalus juba on.
Mäletan, et lapsi olen ma soovinud endale üsna noorelt, olen alati selline emalikum olnud. Pisikesena jalutasin väiksemaid lapsi käruga , mängisin tihti noorena kodu. Olen lapsest unistanud juba 14 aastaselt, aga muidugi mõistsin, et olen liiga noor ja kõigepealt tuleb kool lõpetada, seejärel leida endale normaalne töökoht, et oleks lapsega kodus mugav ja tore olla.
Konkreetsemad ja kindlad lapsemõtted tekkisid mitu aastat tagasi, täpsemalt öeldes 2 aastat tagasi, kui olin 21aastane. Oma noormehega oleme kaua koos olnud 10 aastat juba tänaseks ja võtsime vastu otsuse, et 2012 aastal, kui elasime omaette ja olin peale kooli leidnud endale korraliku täiskohaga töö, mis oli hea tasuga, et nüüd võime seda planeerima hakata. Mõeldud tehtud.
Kusjuures ei võtnud üldse kaua aega, et rõõmustada, kui nov 2012 a esimest korda alustasime niiöelda “üritamist” siis juba märts 2013 olid rasedustestil esimesed triibud, täiesti normaalne aeg rasedaks jäämise juures. Kui statistikat jälgida, siis 5% on neid inimesi, kes jäävad esimese 6 kuu jooksul rasedaks. Olin selle üle rõõmus, et see kõik nii ruttu käis, panin aja arstile, millal võiks juba ka midagi näha, kuid rõõm oli üsna lühike.
Nädal peale rõõmu tekkis väike veritsus, samas on ju öeldud, et ei ole ka iga väike veritsus kohe oht katkemisele, kuid tormasin siiski kohe erakorralisse kontrolli. See oli mu kõige nõmedam ja ebaviisakam arsti visiit vist kunangi elus. Nii kui tooli sain ja vaadati öeldi, mida sa ronid siia nii vara, kui midagi näha ei ole. Anti uus arsti aeg nädala pärast ja öeldi vaatame siis.
Paar päeva läks mööda ja hakkasid öösel metsikud kõhuvalus no sellised, et mu noormees mõtles, et ma suren ära, sest olin näost nii valge ja mitte miski ei aidanud selle valu vastu. Tormasime 5 aeg hommikul erakorralisse seekord teise , sest esimene kogemus oli nii halb. Arst uuris ja vaatas ütles, et ei näe rasedust emakas, aga midagi kahtlast on munajuhas. Juba sain aru, et asi ei ole normaalne ja tuvastatigi emakaväline rasedus paremas munajuhas. Pandi kohe haiglasse ja öeldi, see tuleb katkestada ennem, kui see lõhkeb. Kuna HCG tol ajal oli kuskil 785 siis seda sai teha süsti ehk metrotreksaadiga. Allkirjastasin lehed, et luban seda endale süstida. Sain tuharasse süsti ja istusin paar tundi palatis. Edasi tuli oodata kolm päeva ja minna jällegi vereanalüüsi andma, et kindlasti HCG langeks, aga kahjuks oli see veel tõusnud oli juba 2511,46 ja arst ütles, et kiiremas korras haiglasse ja saame ühe korra veel katsetada süsti, kui see ei mõju tuleb minna operatsioonile ja ära lõigata parem munajuha. Ma kartsin seda meeletult, kuna ei olnud varem mitte ühelgi operatsioonil käinud ja see tõesti hirmutas mind. Palusin jumalat, et see süst seekord mõjuks ja rasedushormoon HCG hakkaks langema. Sain süsti ära istusin paar tundi jälle haiglas ja läksin koju, kõht muidugi valutas ja jube halb oli olla.
Pesema minnes kukkuski välja minu seest selline suurem vereklomp, mis oli väga rõve. Ma ehmusin, nutsin olin nii õnnetu ja tundus, et kogu maailm lihtsalt variseb kokku.
Kuna ma olen tegelikult inimesena üsna tugev ja hakkaja olin ma sel hetkel üsna nõrk. Õnneks mu armas kallis elukaaslane on mulle alati toeks olnud ja saime sellest koos üsna kiiresti üle. Kuna metrotreksaadi süst on üsna keemiline ja mürgine lahus, siis peale seda ei olnud soovitatav rasestuda 6 kuud, pidasin sellest kinni, kuna ei soovinud ju hiljem haiget või väärarenguga last saada. 6 kuud hiljem käisin arstil ja sain rohelise tule jällegi üritamiseks. See oli siis 2013 a oktoobris. Muidugi alustasime koheselt üritamisega, sõime vitamiine nii mina kui ka elukaaslane.
Üritamisega läks seekord natukene kauem, 2014 september sain uued triibud ja kuna olin juba targem ja tahtsin välistada seda, et jällegi emakaväline oleks, siis kihutasin kohe arsti juurde. Arst ütles, et tulin väga vara, et ei saa midagi teha, aga kui sa juba siin oled, siis vaatame su üle. Tooli isudes ja natukene uurides nägin juba arsti nägu ja ta vabandas minu ees ja ütles , et võtan oma sõnad tagasi. Väga hea , et läksin, sest jällegi paremal pool munajuhas emakaväline rasedus. Siis mõtlesin küll, et perse, vabandan, et ropendan. See paneb lihtsalt ropendama, miks mind niimoodi karsitatakse ?? Osadel tulevad lapsed nagu konveierilt, aga samas on joodikud või narkomaanid, või siis niisama eluheidikud, aga mina normaalne Eesti naine, töökas ja elus igatepidi läbi löönud, mina ei saa. Ajab ikka vihale küll !
Siis ei olnud enam midagi teha, kui juba teist korda samas juhas kinnitunud rasedus, siis tuleb see juha eemaldada ja samal ajal uurida mida see vasak pool seal siis teeb, et sinna midagi ei teki.
Käisin siis korra kodus tõin oma asjad ja koperdasin haiglasse tagasi. Andsin allkirja laparoskoopia uuringule ning samuti allkirja sellele, et kui vasak pool ka ei toimi siis palun eemaldada mõlemad. See oli minu esimene narkoos. Kartsin seda kohutavalt, kartsin, et ma ei ärka enam äkki. Iseenesest on see operatsioon ma arvan kõigil väga individuaalne. Kes kuidas midagi üle elab. Mina elasin narkoosi väga lihtsalt üle , ärkasin nagu oleksin pikemalt ja sügavamalt maganud, kestis kuskil 1,5 h ja esimene küsimus oli silmad lahti tehes arstilt ” Kas lõigati mõlemad ära ” arst vastas : “Jah , aga kirurg selgitab Teile olukorda “. Muidugi ma nutsin ja püüdsin magada veel , et toibuda narkoosist ja kuskil 1h pärast viidi mind oma palatisse tagasi. Seekord oli minuga palatis ka üks naine, kuskil 30ndates kellel juba 1 laps on, aga soovisid teist saata, kui käisid 2013 a detsemberis uuringutel oli kõik korras ja 2014 a juunis avadasti emakakaela vähk, kas see on normaalne ?? Et elus asjad juhtuvad poole aastaga ? Usukumatu ja nii hirmus. Tema operatsioon oli minu omast tunduvalt raskem nii emotsionaalselt, kui ka vaimselt. Ta ütles mulle, vaata , et sa midagi haigalasse ei jäta, sest muidu oled sa siin varsti tagasi. See meenutas mulle veel seda , et kui ma 2013 aastal lahkusin haiglast jäi mul laadja seina. Tulin hiljem sellel järgi ja no siin ma olin 2014 aastal jälle samas palatis ja kusjuures veel samas voodis kah. Hirmutav või mis ?
Seekord ma kontrollisin väga hoolikalt, et mitte midagi maha ei jääks !!! Isegi mitte salfrätikut ! Kuna emakavälise rasedusega ma enam tagasi tulla ei saa, sest mõlemad munajuhad lõigati ära, siis mitte ühengi günekoloogilise muu probleemiga tahaksin ma veel vähem sinna tagasi minna.
Peale operatsiooni lühend LAPPILT
oli üsna nadi olla, kuigi tehakse ainult 3 augukest, 1 naba sisse ja kaks puusa kondi juurde ja üsna pisikesed kuskil 1 cm ja 0.5 cm haavad , siis valutas ju siiski, haav on haav ja sees surgiti igasuguste instrumentidega. Samuti lastakse ju kõht süsihappegaasi täis, et seal üldse midagi näeks, see tuli õnneks minul kergelt välja, eriti gaasi kõhtu ei jäänud said kõik välja pumbatud. Nädala pärast tundsin end juba inimesena, aga nutumaik oli koguaeg suus, teadmine, et enam ma ei saa MITTE KUNANGI loomulikul teel lapsi !! MITTE KUNANGI !
Siin algas minu elu uus etapp ja uued lootused !
Sellest juba järgmises blogis !
Ilusat uut aastat ja rohkelt kordaminekuid kõigile ! :)