Hei hei kõigile
Ma pole pääääris ammu käinud oma bloggis :) Sellel on palju põhjuseid, olen eemal olnud isiklikel põhjustel ... Sellel ajal ei olnud mõistlik katsetele mõelda, ega ka katsetada.
Eks ikka ole nii, et kui elus on rasked ajad, siis tuleb ennem lahendada oma probleemid ja õigel ajal õigesti tegutseda. Usun, et kõikidel on olnud aegu, kus on suhtes probleemid ja ainult tugevad saavad probleemidest üle. Seda ka meie oma kaaslasega üritasime teha ja tundub, et saime kenasti hakkama :)
Ütlen ausalt, et viimane katse, mis läks niiöelda aia taha muutis mind väga. Mul oli metsik stress ja tundsin, et minule polegi looduse poolt lapsi loodud. Nii ei tohiks mõelda, sest on ju ka naisi, kes katsetavad 20 korda ja alles siis saavad oma kaua oodatud kaunikese. Minul tekkis raske periood, lõin nagu käega hakkasin jubedalt pidutsema ja valede inimeste seltsis lohutust leidma sellele kõigele.
Tööga oli alati kõik korras, et päris nii hulluks asi ei läinud. Aga minu kallis elukaaslane kannatas selle all küll kõvasti , sest ma tahtsin kodust koguaeg eemale ja olingi ära pidevalt. Nii me kasvasime natukene lahku ja mõtlesingi, et milleks enam see 10 aastat suhe, et läheks hoopis üksi edasi. Juba nii lollid mõtted olid peas lihtsalt.. Ta andiski mulle aega, sest armastab mind väga ja elasingi mingi aeg hoopis vanematega ja andsime üürikorteri ära, sest me ju kevadel ostsime ka oma kodu, mis nüüd oktoobris sai valmis. Ma kahetsen jubedalt kõike, sest sellest seltskonnast sain ma omale mitte just kõige "paremad" "sõbrad", kes lihtsalt ei vii elus mind kuskile, kui ainult halvale teele. Nad keegi ei viitsi tööd teha , ainult pidu ja puhkus, nad pole kuskile elus väga jõudnud võrreldes minuga, kes ma olen oma vanuse kohta juba üsna kõrgele end töötanud ja olen auhindadega pärjatud töötaja oma ametikohal. Ühesõnaga otsustasin lihtsalt ükspäev, et mida ma teen. Kas ma olen lolliks läinud, nii kergelt annangi alla kõigele, mida ma olen unistanud- oma kodu, laps ja armastus.
Muidugi koguaeg on mu kallis elukaaslane mul südames ja hinges olnud- suhtlesime koguaeg ja ta lihtsalt ootas ja lootis, et mul tuleb mõistus pähe tagasi ,sest ta saab ka aru kui raske on selline olukord vaimselt minule.
AGA MA OLEN BACK IN BUSINESS !
Ma ei korda oma vigu, ma ei kavatse enam kunangi mõelda millegile nii haiglasele, et ma ei taha enam katsetada või proovida..
Teen seda kõike uuesti, uuel aastal :) Helistan jaanuaris arstile ja siis saan täpsemalt teada, Pelgulinnas ei pidanud järjekorda ka üldse olema.
Hetkel siis püüan oma uude koju kenasti sisse seada, ostsime mööblit, sest see täiesti tühi , ainult seinad ja vannituba ja wc on valmis :)
Igatahes tegutsemist on palju ja väga meeldiv on lugeda, et ootate mind ikka ja hoiate mulle pöidlaid.
Kallistan Teid kõiki
Soovin Teile kaunist ja rahulikku jõuluaega
Kes uuel aastal uuele katsele- siis edu hoian pöidlaid, kirjutage mulle oma katsetest, oma tunnetest , oma muredest. On olemas täiesti koht, kus saate esitada küsimusi või kui soovite kasvõi niisama kellegiga rääkida , sest me kõik oleme erinevad ja igaüks elab kõike väga omamoodi üle :)
Oeh kui tore, et tagasi oled, ma
VastaKustutaOlin juba paris mures:)
Eks kogu see protsess on muidugi raske ja mojub inimestele erinevalt, vb oli see pidutsemine lihtsalt sinu reaktsioon asjadele. Ei tea miks, aga ju see oli
Vajalik, et tulevikus oma pereelu paremini
Hindama opiksid.
Aga oled tubli, et moistuse koju lasid, sest ega need pidutsejad unistavad salamisi samuti pereelust, vb ei taha lihtsalt tunnistAda endale seda.
Minul on vahepeal tehtud uks ebaonnestununud kylm. embrüotega katse, kahjuks minu kaks mammukest raseduseks edasi ei arenenud, kohutav pettumus, kohutav! Aga lohutAn end sellega, et esimene katse ja kulmas mul veel 19 embrüokest ja alla ei anna.
Kirjuta ikka, kuidas läheb ja hoian pöidlaid Sulle. Kallid
T
Mul on ka endal tore tagasi olla:) Tahaks juba katsetada ja kirjutada rohkem :)
KustutaTunnen ka, et tegin õigesti, et mõistus kodus tagasi!
Kahju, et su katse ei õnnestunud, aga me oleme nii tublid tugevad naised, et meie õnn saabub meie õuele millalgi ikka! Varem või hiljem :)
Kallid
Kiku
Minule isiklikult on sellest blogist väga palju abi olnud..... esimene katse seljataga. 9 Dets. Oli siirdamine.16 dets. Hakkas määrima, sellega see katse lõppes. 21Dets veretest. Aga see nüüdseks arvatavasti ümmargune 0. Arvatavasti rase olin. Teisest päevast peale siirdamist oli süda mitmeid päevi paha. Rinnad valusad jne. Üks külmas. Jaanuaris uus arsti visiit. Loodame et sulab ilusti üless. Uus TR oleks natuke kergem. Aga nõelad ei olnud mu lemmikud. Hoian südamest teistele üritajatele pöialt ja ilusaid pühi. Kikukas.... sulle suured tänud et oled sellise blogi kirjutanud. Tänu sinule olen arsti kabinetis saanud ainult noogutada. Kõik jutt tuli tuttav ette ;) Sest esimene katse oli üks ühele nagu sinul :) aitähh et olemas oled.
VastaKustutaMul on niii hea meel, et olen saanud kellegile abiks olla :) Tahaksin rohkem seda levitada, et jõuaks info rohkem abivajajateni :)
KustutaMulle meeldiks , kui lugejad kirjutaks mullegi oma toredatest rasketest hetkedest, saaksin ka neid anonüümselt kasutada :)
Kallistan!
Kaunist jõulu :)
Kiku
Leidsin juhuslikult ITK lehelt, et alates 2015 aastast on olemas selline asi nagu IVF vestlusring (http://www.itk.ee/uudised/koik-uudised/2015/2/ivf-vestlusring-alates-11-veebruarist). Kuna seda väga kuskil ei reklaamita siis mõtlesin, et jagan seda infot siin teiste IVF-kate seas, ise alustan oma IVF teekonda veebruari alguses.
VastaKustutaVestlusringi on võimalik end registreerida siin http://www.itk.ee/kliinikud/naistekliinik/naistekliinikust/perinataalkeskus/perekool-info/perekooli-loengute-kalender
Väga tore, et selline koht on tehtud :)
KustutaOsad kindlasti pelgavad avalikult minna rääkima, aga selleks ongi blogid ja foorumis, kus saab siis rääkida anonüümselt :)
Kuidas sul laheb, armas K?
VastaKustuta