Heii lugejad
Kahjuks peab kurbusega tõdema, et Kerli, kes meile oma loo avaldas on kurbusega mulle teatanud, et katse ei õnnestunud.
Siirdamise päeval kirjutas ta mulle nii :
Olen siis teel koju. Buss on rahvast täis ja telefoni teel parem ei räägiks. Kahjuks tuleb meil nüüd tuure maha tõmmata ja otsa vaadata reaalsusele. Algus oli paljulubav, 10-st munarakust oli viljastunud lausa 9. Mis on suurepärane tulemus ja sellega on kõik hästi. Arst küsis, kas soovin siirdada 1 või 2? Siin ei ole küsimust. Juba 8-s katse, järelikult 2, saagu mis saab. Kuid siis saabus teade, et eelmine kord võetud salapärane näitaja (progesteroon) on tõusnud 23-lt 63-le, normaalne on kuni 1,5. Küsimusele, mida see siis õigupoolest näitab ja mõjutab, sain vastuseks, et midagi on väga valesti ja minu organism ei ole hetkel absoluutselt valmis rasedust vastu võtma. Näitas sõrmedega umbes sentimeetrit ja ütles, et minu võimalus rasedaks jääda on nullilähedane. Tema praktikas olevat see üli haruldane nähtus, et sellise ettevalmistusega lähevad asjad sedasi. Kuid siirdamist me ära ei jäta, sest embrüod on väga tublid ja vahest juhtub ka imesid ning haigekassale peale ka ei taha maksta (siis peab kogu kompunni 100% ise kinni maksma ja veel midagi peale). Kuna ilmselt see rong on läinud, siis küsisin, mis saab edasi? Mida saab ette võtta, et organism koostööd teeks? Siis sain üllatava vastuse, et meie ei saa midagi teha, see on nüüd organismi ja looduse teha. Selge see, et tema teeb kõik, mis tema võimuses aga organismi tema muuta ei saa. Et tegelikult teavad nemad, arstid, looduse põhjustest lihtsalt veel liiga vähe. Natuke lohutus tõi see, et seejärel näitas ta teleka ekraanilt mulle kohe siirdatavat kahte embrüot, kes rõõmsalt mulksusid ja ringi siblisid. Ise kiites, et vot need on sul ikka ühed tippklassist, väga tublid. No ja lisaks 7 tugevat pöialpoissi sai ka külmutatud ning enne me neid ülesse ei sulata, kui see näitaja on normis ja organism soovib neid vastu võtta. Sellega siis nii ja naa, ennem ei juhtu uuesti midagi, samas polegi ju mõtet jah. Kui protseduuriga ühelpool, siis sain taas hunniku ravimeid ja täpse raviplaani ning küsimuse, kas on küsimusi. Ohkasin ja ütlesin, et ega küsimusi nagu ei polegi. Lihtsalt hakkab kohale jõudma, miks eelmised 7 korda ei õnnestunud. Ja viskasin õhku küsimuse, et miks arstid mängivad niimoodi inimeste eludega, inimene ju ükspäev enam ei jaksa seda kaasa teha. Miks eelmine arst ei teinud midagi selleks, et aru saada, milles asi. Heh, arst ütles sellepeale, et mina tean sellele vastust. Mis valdkonnas te töötate? Teeninduses. No vot, läksin mina ükspäev poodi mahla ostma. Küsisin, kas teil on seda mahla? Esimene teenindaja ütles, et ei ole. Tegelikult sain ma juba siis aru, mida ta öelda tahab... Oli siis küsinud teiselt teenindajalt, on teil seda mahla? Teenindaja oli ta kohe õige mahla juurde juhatanud. Ehk kui ma oleks piirdunud ühe arvamusega, siis ma oleksi mahlast ilma jäänud. Ega arstid ei ole ka kõik ühesugused. Aga pane nüüd tähele, mõlemad teenindajad arvasid, et on mind tegelikult aidanud ja andnud endast parima. Ega näiteks seljanka ei maitse ka igas restoranis ühtemoodi. Minu pretensiooni peale, et kui ma võrdlen kahte arsti, siis siin on nii suur vahe ja nii ei tohi nii olulises valdkonnas. Arst ütles, et ära tõtta ette, sa ei ole veel ka minu käe all last saanud. Ka õige... Ütlesin siis taas ohates, et vahe on ikka sees ja kahju on kaotatud aastatest. Seepeale sain taaskord tarkusetera osaliseks. Tead mul on sõber, kes pani oma poja kooli, kust 12 klassi lõpus selgus, et enamus õpilasi ei saagi ülikooli sisse. Aga kõrvalt koolist läheb 90% edasi õppima. Aga mis me nüüd teeme? Aega tagasi kerida ei saa. Ainuke asi mida sa teha saad, on minevik unustada ja lasta sellest lahti. Ning mõelda mida edasi teha. Seejärel surus mul kätt, soovis kõike head ja, et jääksin ikka rasedaks. Ehk nüüd on siis siirdamine tehtud ja jään oma imeväikest imet ootama. Ahjaa. Arsti karm käsk oli, et ma ei tohi selle kahe nädala jooksul sellest mitte kellekagi rääkida ega arutada, ei tohi sellele üldse mõelda. Keha peab olema täiega ZEN. Iroonilisel kombel ennast pesta tohin ainult lasteseebiga. Nii, et palun minuga sellel teemal mitte suhelda. Kui aeg on käes, siis saab ka infot jagatud.
Info jagamise päeval ei olnud ootus positiivne kahjuks. Jääme Kerlile kaasa elama ja loodame, et üks pisike ime jõuab ükspäev temani <3
teisipäev, 16. veebruar 2016
pühapäev, 20. detsember 2015
Kunstlik viljastus- Kerli (nimi muudetud) kogemused ..
Hei :)
Mul on üks tore Sõbranna, kes läbib sama teekonda, kuid on juba tunduvalt rohkem katsetanud, kui mina. Hetkel käsil tal 8s katse :( Vanust on tal ka minust rohkem, kuskil 30+ ma täpselt ei teagi kusjuures. Kuid kahju on selle juures see, et 8 katse juures, ei ole mitte ükski katse isegi korraks õnnestunud. Esitasin talle mõned küsimused, et ta saaks oma tunded ja mõtted kirja panna ja tahtsin seda Teiega kallid lugejad jagada.
1. Miks oled valinud kehavälise viljastamise teekonna(põhjused – naisepoolne /mehepoolne)? Kuna
mõlemad munajuhad on eemaldatud ja loomulikult teel ei ole enam võimalik rasestuda.
2. Mitu katset oled teinud? 7
3. Kas oled otsinud abi kuskilt nõustamise osas (psühholoogiline)? Ei ole.
4. Kus kliinikus tegutsesid/oled tegutsenud ja kes oli sinu arst/arstid? Nova Vita – Elle Talving, hetkel Andrei Sõritsa Elite Kliinik.
5. Mitmes katse sul õnnestus/mitu katset on ebaõnnestunud ? Kõik 7 on ebaõnnestunud.
6. Miks on katse ebaõnnestunud ? Embrüod ei kinnitu,
7. Kuidas rohud mõjusid sinu enesetundele/emotsioonidele/tervisele ? Kehakaalu tõus aga ei välista, et muidu seda ei oleks. Hetkel tehtavad süstid tekitavad ebameeldivaid kuumahooge.
8. Kui palju sinu katse/katsed läks/läksid maksma keskmiselt ? 800 euro ringis
9. Mis katse tegid/oled teinud (IVF;ISCI;IUI;FET) 3 külmaringi, 4 täisringi
10. Mis protseduure oled veel läbinud selleks, et kunstliku viljastamist läbi viia/ mis katseid on mees pidanud läbi tegema? Mehel tavapärased analüüsid ja “annetused” . Minul tavapärased analüüsid ja hüdroskoopia.
11. Mida soovitaksid teistele katsetajatele, kes lähevad esimest korda tundmatusse/või nendele kellel on teekond olnud väga pikk ? Ma ei ole küll veel Sõritsa juures katset läbinud, kuid hetkel tundub, et ta teeb päris palju asju teisiti ja põhjalikumalt. Jah see kõik maksab aga siis on vast oodata ka tulemust. Ehk soovitaksin minna kohe parima arsti juurde (hetkel arvan, et see on Sõrits), sest
lõppkokkuvõttes ebaõnnestunud katsed lähevad sama kulukaks või isegi kallimaks, kui oleks kohe
sinna läinud. Kindlasti soovitan mitte kaotada lootust ja katsetada niikaua kui rahakott, tervis ja
vanus kannatab.
12. Kas adopteeriksid, kui katsetamine läheks liiga pikaks? Mina katsetan niikaua kui tervis ja vanus kannatab, alles siis hakkan üldse seda variant kaaluma. Hetkel sellele ei mõtle.
See näitab seda, et alla anda ei tohi kunangi. Kuigi on raske ja võib-olla peab jumal teab mitu katset veel tegema. Hetkel ta toimetab Tartus ja hoian talle väga pöialt, et tal kõik hästi läheks. Ta on väga tore ja heasüdamlik naine ja ta on igati väärt saama õnnelikuks lapsevanemaks.
Ta jagas ka kogemust Tartus minuga mis oli omamoodi naljakas ja samas ka väga huvitav lugu mida saan ka siis Teiega jagada :) Nimed muudetud :
Hei, räägin siis enda arstilkäigust dr Andrei Sõritsa juurde. Sellist esimest kohtumist ei soovita kellelegi. Kirja pikkuse järgi saad aru, miks info jagamisega aega läks . Majja sisenedes jäi mul ikka karp lahti. Kõik oli nii ilus ja suursugune. Nagu tõeline häärber. Suur valge maja, rõdude ja üli hoolitsetud aiaga. Pügatud põõsad ja purskaevud. Trepikoja ees bemmid ja bentlid (bentli olevat Andrei oma, sest Allan nägi, et tal on bentli käekell, mehed ) Majas laiad puittrepid, nikerduste, kujude ja maalidega seinal. Iga seina peal suur telekas (telekas oli ka kabinetis, kus nägin enda sisemist ilu ) ja kulda ning karda. Iga jumala võhivõõras arst ja õde tervitasid ning naeratasid. Üks pakkus isegi kovi ja teed. Ootasin siis arsti uhkes eesruumis, kui härra Andrei tuli ja juhatas mind kabinetti ning tervitas viisakalt kättpidi. Kuid siis läks kohe mölluks. Esimene küsimus oli, et kas te olete juurde võtnud. Et nagu mismõttes, täpselt nagu oleks mind varem näinud Pidin punastades tunnistama, et nii on. Nagu sellest veel vähe oleks, küsis ta kui palju ma kaalun. Võtsin siis kiirelt 3 kilo maha ja ütlesin numbri. Andrei vaatas mind pika pilguga ja ütles, minge kaalule. Krt…. Loomulikult ei haitunud see 3 kilo 3 sekundiga Andrei vangutas pead, oi oi, näed rohkem on. Nii, juurde ei tohi enam midagi võtta, see vähendab võimalust, alla peab võtma. Lubasin siis piinlikult sellega tegeleda. Vot teile motivatsiooni Siis järgnesid küsimused, mitu õde venda. Kas neil on lapsi ja kas on terved. Ja äkki…nii püksid maha…Ma nii lootsin, et kohe esimesel kohtumisel ei pea Ja siis, millal viimati vahekorras olite. Bljäääd… Enam valetada ei julgenud. Ütlesin vaikselt, et eile. Sorry sõber Seejärel, kas vahekorra ajal on vahest valus ja kas kasutate libestit. Ootamatud küsimused ma ütleks Millega peseta, kas kasutate mingeid ravimeid jne. Tõeline ülekuulamine Küünalde jutu peale, tupe PH taseme tasakaalustamiseks, mida kasutasin eelmise arsti tungival soovitusel (3 päeva enne- ja 3 päeva peale mensest), pidi ta ära minestama. Need pidavat loomuliku keskkonna täitsa ära rikkuma. Aga ma olen neid nüüd ju tükkaega juba kasutanud Püüdsin siis süüdlaslikult selgitada, miks ma nii nõme olin olnud. Kui Andrei ütles, et see on nagu supi keetmine, iga kokk teeb erinevalt aga ikka tuleb mingi supp. Mina nüüd ütlen, et ei mingeid küünlaid ega intiimpesu geele. Kuid, iga päev pead ära jooma klaas petti, keefiri või maitsestamata jogurtit. Kas on selge??? Iga päev! See on kohustuslik! Jah, on selge… Kui teie ei taha riielda saada, siis käituge ka Andrei sõnade järgi Samal ajal lasi Andrei väga aktiivselt pulgaga minu kõhus ringi ja vangutas pead. No ja siis läkski veel nõmedamaks. Võttis proovi ja õde kõrval tegi ilmselt mingi kiirtesti, sest äkki kuulsin kiljatust, positiivne. Oi, kus Andrei võpatas, mis positiivne?? Nii, nüüd on vaja võtta see test ja see test, sest mingi põletikune reaktsioon ja siis ravi peale panna ja siis veel uurida ja siis vaatame mis ja millal üldse saab… Oi jah, ülla ülla, jälle mingi jama Nii, pange püksid jalga ja helistage mehele, las tuleb ka sisse, peab ka proovid andma. Sest põletik on nagu nohu. Võib olla nakatunud, võib ka mitte olla. Allan: issand, kas ma pean mingeid proove ka andma? Kerli: Ma arvan küll, mingi põletik. A: kas pulgaga ka? K: ma ei tea ju A: kas verd peab ka andma? K: äkki hakkaks tulema nüüd… PS! Allan ei kannata süstimist, ega vere andmist. Paljast rääkimisest hakkab halb. Allani saabudes, võtab Andrei välja tupe- ja emaka prototüübi ning hakkab selgitama. Enamjaolt Allanile otsa vaadates, kes on veidi kohmetunud. Sest ta pole kunagi minu arstidega kokku puutunud ja käib ainult spermat andmas Et mul on mingi põletikune reaktsioon, emakas on müoomid, mis on suuremaks kasvanud ja on juba piiri peal, lisaks on munasarju nii palju torgitud, et hakkavad deformeeruma, siis on vaja uurida emakat, seal paistavad ka mingid muutused olevat, vaja uurida ja kohendada. Seega ime ka, et rasestunud ei ole. Võite teha veel sada korda, kui tahate aga kui süsteem korras ei ole, siis ei juhtu midagi. Andrei joonistab seejärel paberile püramiidi, kus kõige alla kirjutab tava analüüsid ja ütleb, et need teile tehti. Nüüd tuleb süsteem korda teha. MISMÕTTES NAGU??? Mida ma siis 7 korda olen teinud, kui mul süsteem nagu polegi siis korras või… Kui süsteem on korras, siis kõige viimasena tuleb kontrollida keha. Kas kehas on midagi, mis takistab rasedaks jäämist ja siis võib teha uuesti viljastamise. Kuna on põletikuline reaktsioon, siis tuleb alustada kõikide analüüsidega otsast peale. Naisele maksab see umbes 500 euro, mehele umbes 400 eurot. Siis tuleb teha emaka uuring ja kohendamine ehk hüsteroskoopia (operatsioon narkoosi all) mis maksab umbes 1200 eurot. Siis kontrollime keha ja siis viljastamine. Kui kõik hästi läheb, siis saab viljastamise teha umbes järgmise aasta alguses. Kui ei õnnestu on vaja veel teha analüüse, uuringuid või operatsioone. Aga minu arust lootust veel on. Nii, kas tahate seda kõike siin teha või tahate linna tagasi minna??? Väga konkreetne mees Minu arust rääkis ta kõik selle ilma vahepeal hinge tõmbamata. Korra võttis kõik see info meil hinge kinni ja Allani ees oli mul veidi piinlik, et nii vigane pruut. Aga siis kogusin ennast ja vastasin, et hakkame siis otsast aga pihta. Olen valmis kõik läbi tegema ja jään siia. Sest mulle tundus, et olen õigesse kohta jõudnud, et ta hoolib. Mis siis ikka, stardime taas. Andrei näitas ka paari naise haiguslugu (nime kattis diskreetselt kinni), kes on tulnud Nova Vitast aga ei olnud rasedaks jäänud, sest süsteem polevat korras olnud. Seal olevat jäänud. See küll tundus veidi müügimehe jutuna aga Allanit see igastahes veenis Paraku sellega meie jamad ei lõpenud. Läksime siis analüüse andma, Allanil juba külm higi otsa ees. Kusjuures ta pidi kohe järjest andma nii verd, kui spermat. Läksin esimesena verd andma. Õde vaatas paberit ja hakkas vere torusid ritta seadma. Viienda toru juures ütles, et nii palju polegi vist keegi pidanud siin andma. Ahah, väga lohutav. Juba muretsesin ka Allani pärast. Siis lisas ka kuuenda anuma ja küsis, kas sul ikka veeni on mulle anda ja kas võin minestada ka. Ütlesin, et mina ei minesta aga minu mees võib minestada küll, ta tuleb järgmisena. Minu protseduur läks edukalt ja siis oli Allani kord. Allan istu tooli ja mõnda aega oli kõik ilus, kui äkki teine õde nuuskpiiritusega hakkas ringi tormama. Ma siis läksin kabinetti. Allanil oli halb hakanud. Üks õde pühkis higi, teine hoidis nuuskpiiritust ja ulatas jääkoti. Kuid paraku sellest ei piisanud. Allan vajus kokku. Jalad viskusid sirgu ja keha hakkas üleni värisema. Päris hirmus oli. Mind saadeti kabinetist välja ja kutsuti mingi meesarst. Natuke ikka piilusin. Nad üritasid seda mürakat toolilt maha põrandale saada. Aga Allan ärkas selle peale ülesse. Oleksite te seda pilku näinud. Ta ei saanud mitte midagi aru, kus ta on ja miks teda tiritakse. Ta oli täpselt sellise näoga, et keegi saab kohe pasunasse. Midagi seal siis toimetati ja lõpuks tuli Allan kabinetist välja. Räsitud oleku ja higist läbimärja pluusiga. Kuid õnneks jäi minu doonor ellu Mul oli nii kahju tast. Ja samas jälle piinlik, et minu pärast piinatakse. Kohe pidi siis minema sperma analüüsi andma, ei mingit halastust Läksin siis välja ootama. Kui Allan tuli, siis ütles, et elu kõige jubedam kogemus 400 euro eest. Küsisin, kuidas sul nii kiirelt läks Ütles, et ei läinud, tavaliselt läheb isegi kiiremini aga seekord oli süda veel natuke paha. Aga oli vaadanud mingit swingerite videot. Elagu swingerid, päästsid me päeva Lõpuks maksin arve ja ostsin rohud. Kokku läks see käik 1075 eurot. Nüüd hakkasin aru saama, miks seal kõik nii ilus oli Aga vaatame positiivselt, järgmine külaskäik pidi juba 1200 olema Käisime rahustuseks Tartu linnas söömas ja jalutamas. Viskasime nalja, et minu läbisõit on juba nii suur (vanus, mis te siis mõtlesite?) et jupid hakkavad läbi minema, ainult varuosad on mul jube kallid Aga kahjuks sellega minu hädadka veel ei lõppenud. Mina läksin rooli, sest Allan oli igatpidi tühjaks pumbatud ja veel nõrk. Jälgisin nagu nohik igat märki ja kiiruskaamerat, kõik kihutasid minust mööda. Ja ühel hetkel käis punane sähvatus ja oligi käes. Tuli välja, et jäin mõttesse ja ei märganud ühte 70 märki. See veel puudus Täna sain siis trahvi kätte. Võime arvele siis 39 eurot juurde lisada. Ma peaks kaebuse esitama, et minu arust oli 90 ala ja sõtsin 87-ga. Väga korralik olin ju Püüan vähemalt lõpetada positiivse noodiga. Eile arst helistas ja ütles, et mingit hullu põletikku ei ole. See ravi, mis eile lõppes, sellest piisab. Mees ei ole ka “nohu” saanud ja mingit ravi tegema ei pea. Spermaga kõik korras. Nüüd võib tulla mensese 5 päeval hüsteroskoopiale. Umbes 27.08-02.09. Ja kunagi saan vähemalt öelda - lõpp hea kõik hea; kaua tehtud kaunikene; töö tellija materjalist jne..
Selline vahva looke siis Kerli(nimi muudetud) poolt meile. Tõeline seiklus, homme on tal igatahes arst ja saab täpsemalt teada, kas saab hakata lõpuks katsega pihta. Hoiame kõik koos talle pöialt :)
Kiku
Mul on üks tore Sõbranna, kes läbib sama teekonda, kuid on juba tunduvalt rohkem katsetanud, kui mina. Hetkel käsil tal 8s katse :( Vanust on tal ka minust rohkem, kuskil 30+ ma täpselt ei teagi kusjuures. Kuid kahju on selle juures see, et 8 katse juures, ei ole mitte ükski katse isegi korraks õnnestunud. Esitasin talle mõned küsimused, et ta saaks oma tunded ja mõtted kirja panna ja tahtsin seda Teiega kallid lugejad jagada.
1. Miks oled valinud kehavälise viljastamise teekonna(põhjused – naisepoolne /mehepoolne)? Kuna
mõlemad munajuhad on eemaldatud ja loomulikult teel ei ole enam võimalik rasestuda.
2. Mitu katset oled teinud? 7
3. Kas oled otsinud abi kuskilt nõustamise osas (psühholoogiline)? Ei ole.
4. Kus kliinikus tegutsesid/oled tegutsenud ja kes oli sinu arst/arstid? Nova Vita – Elle Talving, hetkel Andrei Sõritsa Elite Kliinik.
5. Mitmes katse sul õnnestus/mitu katset on ebaõnnestunud ? Kõik 7 on ebaõnnestunud.
6. Miks on katse ebaõnnestunud ? Embrüod ei kinnitu,
7. Kuidas rohud mõjusid sinu enesetundele/emotsioonidele/tervisele ? Kehakaalu tõus aga ei välista, et muidu seda ei oleks. Hetkel tehtavad süstid tekitavad ebameeldivaid kuumahooge.
8. Kui palju sinu katse/katsed läks/läksid maksma keskmiselt ? 800 euro ringis
9. Mis katse tegid/oled teinud (IVF;ISCI;IUI;FET) 3 külmaringi, 4 täisringi
10. Mis protseduure oled veel läbinud selleks, et kunstliku viljastamist läbi viia/ mis katseid on mees pidanud läbi tegema? Mehel tavapärased analüüsid ja “annetused” . Minul tavapärased analüüsid ja hüdroskoopia.
11. Mida soovitaksid teistele katsetajatele, kes lähevad esimest korda tundmatusse/või nendele kellel on teekond olnud väga pikk ? Ma ei ole küll veel Sõritsa juures katset läbinud, kuid hetkel tundub, et ta teeb päris palju asju teisiti ja põhjalikumalt. Jah see kõik maksab aga siis on vast oodata ka tulemust. Ehk soovitaksin minna kohe parima arsti juurde (hetkel arvan, et see on Sõrits), sest
lõppkokkuvõttes ebaõnnestunud katsed lähevad sama kulukaks või isegi kallimaks, kui oleks kohe
sinna läinud. Kindlasti soovitan mitte kaotada lootust ja katsetada niikaua kui rahakott, tervis ja
vanus kannatab.
12. Kas adopteeriksid, kui katsetamine läheks liiga pikaks? Mina katsetan niikaua kui tervis ja vanus kannatab, alles siis hakkan üldse seda variant kaaluma. Hetkel sellele ei mõtle.
See näitab seda, et alla anda ei tohi kunangi. Kuigi on raske ja võib-olla peab jumal teab mitu katset veel tegema. Hetkel ta toimetab Tartus ja hoian talle väga pöialt, et tal kõik hästi läheks. Ta on väga tore ja heasüdamlik naine ja ta on igati väärt saama õnnelikuks lapsevanemaks.
Ta jagas ka kogemust Tartus minuga mis oli omamoodi naljakas ja samas ka väga huvitav lugu mida saan ka siis Teiega jagada :) Nimed muudetud :
Hei, räägin siis enda arstilkäigust dr Andrei Sõritsa juurde. Sellist esimest kohtumist ei soovita kellelegi. Kirja pikkuse järgi saad aru, miks info jagamisega aega läks . Majja sisenedes jäi mul ikka karp lahti. Kõik oli nii ilus ja suursugune. Nagu tõeline häärber. Suur valge maja, rõdude ja üli hoolitsetud aiaga. Pügatud põõsad ja purskaevud. Trepikoja ees bemmid ja bentlid (bentli olevat Andrei oma, sest Allan nägi, et tal on bentli käekell, mehed ) Majas laiad puittrepid, nikerduste, kujude ja maalidega seinal. Iga seina peal suur telekas (telekas oli ka kabinetis, kus nägin enda sisemist ilu ) ja kulda ning karda. Iga jumala võhivõõras arst ja õde tervitasid ning naeratasid. Üks pakkus isegi kovi ja teed. Ootasin siis arsti uhkes eesruumis, kui härra Andrei tuli ja juhatas mind kabinetti ning tervitas viisakalt kättpidi. Kuid siis läks kohe mölluks. Esimene küsimus oli, et kas te olete juurde võtnud. Et nagu mismõttes, täpselt nagu oleks mind varem näinud Pidin punastades tunnistama, et nii on. Nagu sellest veel vähe oleks, küsis ta kui palju ma kaalun. Võtsin siis kiirelt 3 kilo maha ja ütlesin numbri. Andrei vaatas mind pika pilguga ja ütles, minge kaalule. Krt…. Loomulikult ei haitunud see 3 kilo 3 sekundiga Andrei vangutas pead, oi oi, näed rohkem on. Nii, juurde ei tohi enam midagi võtta, see vähendab võimalust, alla peab võtma. Lubasin siis piinlikult sellega tegeleda. Vot teile motivatsiooni Siis järgnesid küsimused, mitu õde venda. Kas neil on lapsi ja kas on terved. Ja äkki…nii püksid maha…Ma nii lootsin, et kohe esimesel kohtumisel ei pea Ja siis, millal viimati vahekorras olite. Bljäääd… Enam valetada ei julgenud. Ütlesin vaikselt, et eile. Sorry sõber Seejärel, kas vahekorra ajal on vahest valus ja kas kasutate libestit. Ootamatud küsimused ma ütleks Millega peseta, kas kasutate mingeid ravimeid jne. Tõeline ülekuulamine Küünalde jutu peale, tupe PH taseme tasakaalustamiseks, mida kasutasin eelmise arsti tungival soovitusel (3 päeva enne- ja 3 päeva peale mensest), pidi ta ära minestama. Need pidavat loomuliku keskkonna täitsa ära rikkuma. Aga ma olen neid nüüd ju tükkaega juba kasutanud Püüdsin siis süüdlaslikult selgitada, miks ma nii nõme olin olnud. Kui Andrei ütles, et see on nagu supi keetmine, iga kokk teeb erinevalt aga ikka tuleb mingi supp. Mina nüüd ütlen, et ei mingeid küünlaid ega intiimpesu geele. Kuid, iga päev pead ära jooma klaas petti, keefiri või maitsestamata jogurtit. Kas on selge??? Iga päev! See on kohustuslik! Jah, on selge… Kui teie ei taha riielda saada, siis käituge ka Andrei sõnade järgi Samal ajal lasi Andrei väga aktiivselt pulgaga minu kõhus ringi ja vangutas pead. No ja siis läkski veel nõmedamaks. Võttis proovi ja õde kõrval tegi ilmselt mingi kiirtesti, sest äkki kuulsin kiljatust, positiivne. Oi, kus Andrei võpatas, mis positiivne?? Nii, nüüd on vaja võtta see test ja see test, sest mingi põletikune reaktsioon ja siis ravi peale panna ja siis veel uurida ja siis vaatame mis ja millal üldse saab… Oi jah, ülla ülla, jälle mingi jama Nii, pange püksid jalga ja helistage mehele, las tuleb ka sisse, peab ka proovid andma. Sest põletik on nagu nohu. Võib olla nakatunud, võib ka mitte olla. Allan: issand, kas ma pean mingeid proove ka andma? Kerli: Ma arvan küll, mingi põletik. A: kas pulgaga ka? K: ma ei tea ju A: kas verd peab ka andma? K: äkki hakkaks tulema nüüd… PS! Allan ei kannata süstimist, ega vere andmist. Paljast rääkimisest hakkab halb. Allani saabudes, võtab Andrei välja tupe- ja emaka prototüübi ning hakkab selgitama. Enamjaolt Allanile otsa vaadates, kes on veidi kohmetunud. Sest ta pole kunagi minu arstidega kokku puutunud ja käib ainult spermat andmas Et mul on mingi põletikune reaktsioon, emakas on müoomid, mis on suuremaks kasvanud ja on juba piiri peal, lisaks on munasarju nii palju torgitud, et hakkavad deformeeruma, siis on vaja uurida emakat, seal paistavad ka mingid muutused olevat, vaja uurida ja kohendada. Seega ime ka, et rasestunud ei ole. Võite teha veel sada korda, kui tahate aga kui süsteem korras ei ole, siis ei juhtu midagi. Andrei joonistab seejärel paberile püramiidi, kus kõige alla kirjutab tava analüüsid ja ütleb, et need teile tehti. Nüüd tuleb süsteem korda teha. MISMÕTTES NAGU??? Mida ma siis 7 korda olen teinud, kui mul süsteem nagu polegi siis korras või… Kui süsteem on korras, siis kõige viimasena tuleb kontrollida keha. Kas kehas on midagi, mis takistab rasedaks jäämist ja siis võib teha uuesti viljastamise. Kuna on põletikuline reaktsioon, siis tuleb alustada kõikide analüüsidega otsast peale. Naisele maksab see umbes 500 euro, mehele umbes 400 eurot. Siis tuleb teha emaka uuring ja kohendamine ehk hüsteroskoopia (operatsioon narkoosi all) mis maksab umbes 1200 eurot. Siis kontrollime keha ja siis viljastamine. Kui kõik hästi läheb, siis saab viljastamise teha umbes järgmise aasta alguses. Kui ei õnnestu on vaja veel teha analüüse, uuringuid või operatsioone. Aga minu arust lootust veel on. Nii, kas tahate seda kõike siin teha või tahate linna tagasi minna??? Väga konkreetne mees Minu arust rääkis ta kõik selle ilma vahepeal hinge tõmbamata. Korra võttis kõik see info meil hinge kinni ja Allani ees oli mul veidi piinlik, et nii vigane pruut. Aga siis kogusin ennast ja vastasin, et hakkame siis otsast aga pihta. Olen valmis kõik läbi tegema ja jään siia. Sest mulle tundus, et olen õigesse kohta jõudnud, et ta hoolib. Mis siis ikka, stardime taas. Andrei näitas ka paari naise haiguslugu (nime kattis diskreetselt kinni), kes on tulnud Nova Vitast aga ei olnud rasedaks jäänud, sest süsteem polevat korras olnud. Seal olevat jäänud. See küll tundus veidi müügimehe jutuna aga Allanit see igastahes veenis Paraku sellega meie jamad ei lõpenud. Läksime siis analüüse andma, Allanil juba külm higi otsa ees. Kusjuures ta pidi kohe järjest andma nii verd, kui spermat. Läksin esimesena verd andma. Õde vaatas paberit ja hakkas vere torusid ritta seadma. Viienda toru juures ütles, et nii palju polegi vist keegi pidanud siin andma. Ahah, väga lohutav. Juba muretsesin ka Allani pärast. Siis lisas ka kuuenda anuma ja küsis, kas sul ikka veeni on mulle anda ja kas võin minestada ka. Ütlesin, et mina ei minesta aga minu mees võib minestada küll, ta tuleb järgmisena. Minu protseduur läks edukalt ja siis oli Allani kord. Allan istu tooli ja mõnda aega oli kõik ilus, kui äkki teine õde nuuskpiiritusega hakkas ringi tormama. Ma siis läksin kabinetti. Allanil oli halb hakanud. Üks õde pühkis higi, teine hoidis nuuskpiiritust ja ulatas jääkoti. Kuid paraku sellest ei piisanud. Allan vajus kokku. Jalad viskusid sirgu ja keha hakkas üleni värisema. Päris hirmus oli. Mind saadeti kabinetist välja ja kutsuti mingi meesarst. Natuke ikka piilusin. Nad üritasid seda mürakat toolilt maha põrandale saada. Aga Allan ärkas selle peale ülesse. Oleksite te seda pilku näinud. Ta ei saanud mitte midagi aru, kus ta on ja miks teda tiritakse. Ta oli täpselt sellise näoga, et keegi saab kohe pasunasse. Midagi seal siis toimetati ja lõpuks tuli Allan kabinetist välja. Räsitud oleku ja higist läbimärja pluusiga. Kuid õnneks jäi minu doonor ellu Mul oli nii kahju tast. Ja samas jälle piinlik, et minu pärast piinatakse. Kohe pidi siis minema sperma analüüsi andma, ei mingit halastust Läksin siis välja ootama. Kui Allan tuli, siis ütles, et elu kõige jubedam kogemus 400 euro eest. Küsisin, kuidas sul nii kiirelt läks Ütles, et ei läinud, tavaliselt läheb isegi kiiremini aga seekord oli süda veel natuke paha. Aga oli vaadanud mingit swingerite videot. Elagu swingerid, päästsid me päeva Lõpuks maksin arve ja ostsin rohud. Kokku läks see käik 1075 eurot. Nüüd hakkasin aru saama, miks seal kõik nii ilus oli Aga vaatame positiivselt, järgmine külaskäik pidi juba 1200 olema Käisime rahustuseks Tartu linnas söömas ja jalutamas. Viskasime nalja, et minu läbisõit on juba nii suur (vanus, mis te siis mõtlesite?) et jupid hakkavad läbi minema, ainult varuosad on mul jube kallid Aga kahjuks sellega minu hädadka veel ei lõppenud. Mina läksin rooli, sest Allan oli igatpidi tühjaks pumbatud ja veel nõrk. Jälgisin nagu nohik igat märki ja kiiruskaamerat, kõik kihutasid minust mööda. Ja ühel hetkel käis punane sähvatus ja oligi käes. Tuli välja, et jäin mõttesse ja ei märganud ühte 70 märki. See veel puudus Täna sain siis trahvi kätte. Võime arvele siis 39 eurot juurde lisada. Ma peaks kaebuse esitama, et minu arust oli 90 ala ja sõtsin 87-ga. Väga korralik olin ju Püüan vähemalt lõpetada positiivse noodiga. Eile arst helistas ja ütles, et mingit hullu põletikku ei ole. See ravi, mis eile lõppes, sellest piisab. Mees ei ole ka “nohu” saanud ja mingit ravi tegema ei pea. Spermaga kõik korras. Nüüd võib tulla mensese 5 päeval hüsteroskoopiale. Umbes 27.08-02.09. Ja kunagi saan vähemalt öelda - lõpp hea kõik hea; kaua tehtud kaunikene; töö tellija materjalist jne..
Selline vahva looke siis Kerli(nimi muudetud) poolt meile. Tõeline seiklus, homme on tal igatahes arst ja saab täpsemalt teada, kas saab hakata lõpuks katsega pihta. Hoiame kõik koos talle pöialt :)
Kiku
reede, 18. detsember 2015
Uuel aastal uue hooga
Hei hei kõigile
Ma pole pääääris ammu käinud oma bloggis :) Sellel on palju põhjuseid, olen eemal olnud isiklikel põhjustel ... Sellel ajal ei olnud mõistlik katsetele mõelda, ega ka katsetada.
Eks ikka ole nii, et kui elus on rasked ajad, siis tuleb ennem lahendada oma probleemid ja õigel ajal õigesti tegutseda. Usun, et kõikidel on olnud aegu, kus on suhtes probleemid ja ainult tugevad saavad probleemidest üle. Seda ka meie oma kaaslasega üritasime teha ja tundub, et saime kenasti hakkama :)
Ütlen ausalt, et viimane katse, mis läks niiöelda aia taha muutis mind väga. Mul oli metsik stress ja tundsin, et minule polegi looduse poolt lapsi loodud. Nii ei tohiks mõelda, sest on ju ka naisi, kes katsetavad 20 korda ja alles siis saavad oma kaua oodatud kaunikese. Minul tekkis raske periood, lõin nagu käega hakkasin jubedalt pidutsema ja valede inimeste seltsis lohutust leidma sellele kõigele.
Tööga oli alati kõik korras, et päris nii hulluks asi ei läinud. Aga minu kallis elukaaslane kannatas selle all küll kõvasti , sest ma tahtsin kodust koguaeg eemale ja olingi ära pidevalt. Nii me kasvasime natukene lahku ja mõtlesingi, et milleks enam see 10 aastat suhe, et läheks hoopis üksi edasi. Juba nii lollid mõtted olid peas lihtsalt.. Ta andiski mulle aega, sest armastab mind väga ja elasingi mingi aeg hoopis vanematega ja andsime üürikorteri ära, sest me ju kevadel ostsime ka oma kodu, mis nüüd oktoobris sai valmis. Ma kahetsen jubedalt kõike, sest sellest seltskonnast sain ma omale mitte just kõige "paremad" "sõbrad", kes lihtsalt ei vii elus mind kuskile, kui ainult halvale teele. Nad keegi ei viitsi tööd teha , ainult pidu ja puhkus, nad pole kuskile elus väga jõudnud võrreldes minuga, kes ma olen oma vanuse kohta juba üsna kõrgele end töötanud ja olen auhindadega pärjatud töötaja oma ametikohal. Ühesõnaga otsustasin lihtsalt ükspäev, et mida ma teen. Kas ma olen lolliks läinud, nii kergelt annangi alla kõigele, mida ma olen unistanud- oma kodu, laps ja armastus.
Muidugi koguaeg on mu kallis elukaaslane mul südames ja hinges olnud- suhtlesime koguaeg ja ta lihtsalt ootas ja lootis, et mul tuleb mõistus pähe tagasi ,sest ta saab ka aru kui raske on selline olukord vaimselt minule.
AGA MA OLEN BACK IN BUSINESS !
Ma ei korda oma vigu, ma ei kavatse enam kunangi mõelda millegile nii haiglasele, et ma ei taha enam katsetada või proovida..
Teen seda kõike uuesti, uuel aastal :) Helistan jaanuaris arstile ja siis saan täpsemalt teada, Pelgulinnas ei pidanud järjekorda ka üldse olema.
Hetkel siis püüan oma uude koju kenasti sisse seada, ostsime mööblit, sest see täiesti tühi , ainult seinad ja vannituba ja wc on valmis :)
Igatahes tegutsemist on palju ja väga meeldiv on lugeda, et ootate mind ikka ja hoiate mulle pöidlaid.
Kallistan Teid kõiki
Soovin Teile kaunist ja rahulikku jõuluaega
Kes uuel aastal uuele katsele- siis edu hoian pöidlaid, kirjutage mulle oma katsetest, oma tunnetest , oma muredest. On olemas täiesti koht, kus saate esitada küsimusi või kui soovite kasvõi niisama kellegiga rääkida , sest me kõik oleme erinevad ja igaüks elab kõike väga omamoodi üle :)
Ma pole pääääris ammu käinud oma bloggis :) Sellel on palju põhjuseid, olen eemal olnud isiklikel põhjustel ... Sellel ajal ei olnud mõistlik katsetele mõelda, ega ka katsetada.
Eks ikka ole nii, et kui elus on rasked ajad, siis tuleb ennem lahendada oma probleemid ja õigel ajal õigesti tegutseda. Usun, et kõikidel on olnud aegu, kus on suhtes probleemid ja ainult tugevad saavad probleemidest üle. Seda ka meie oma kaaslasega üritasime teha ja tundub, et saime kenasti hakkama :)
Ütlen ausalt, et viimane katse, mis läks niiöelda aia taha muutis mind väga. Mul oli metsik stress ja tundsin, et minule polegi looduse poolt lapsi loodud. Nii ei tohiks mõelda, sest on ju ka naisi, kes katsetavad 20 korda ja alles siis saavad oma kaua oodatud kaunikese. Minul tekkis raske periood, lõin nagu käega hakkasin jubedalt pidutsema ja valede inimeste seltsis lohutust leidma sellele kõigele.
Tööga oli alati kõik korras, et päris nii hulluks asi ei läinud. Aga minu kallis elukaaslane kannatas selle all küll kõvasti , sest ma tahtsin kodust koguaeg eemale ja olingi ära pidevalt. Nii me kasvasime natukene lahku ja mõtlesingi, et milleks enam see 10 aastat suhe, et läheks hoopis üksi edasi. Juba nii lollid mõtted olid peas lihtsalt.. Ta andiski mulle aega, sest armastab mind väga ja elasingi mingi aeg hoopis vanematega ja andsime üürikorteri ära, sest me ju kevadel ostsime ka oma kodu, mis nüüd oktoobris sai valmis. Ma kahetsen jubedalt kõike, sest sellest seltskonnast sain ma omale mitte just kõige "paremad" "sõbrad", kes lihtsalt ei vii elus mind kuskile, kui ainult halvale teele. Nad keegi ei viitsi tööd teha , ainult pidu ja puhkus, nad pole kuskile elus väga jõudnud võrreldes minuga, kes ma olen oma vanuse kohta juba üsna kõrgele end töötanud ja olen auhindadega pärjatud töötaja oma ametikohal. Ühesõnaga otsustasin lihtsalt ükspäev, et mida ma teen. Kas ma olen lolliks läinud, nii kergelt annangi alla kõigele, mida ma olen unistanud- oma kodu, laps ja armastus.
Muidugi koguaeg on mu kallis elukaaslane mul südames ja hinges olnud- suhtlesime koguaeg ja ta lihtsalt ootas ja lootis, et mul tuleb mõistus pähe tagasi ,sest ta saab ka aru kui raske on selline olukord vaimselt minule.
AGA MA OLEN BACK IN BUSINESS !
Ma ei korda oma vigu, ma ei kavatse enam kunangi mõelda millegile nii haiglasele, et ma ei taha enam katsetada või proovida..
Teen seda kõike uuesti, uuel aastal :) Helistan jaanuaris arstile ja siis saan täpsemalt teada, Pelgulinnas ei pidanud järjekorda ka üldse olema.
Hetkel siis püüan oma uude koju kenasti sisse seada, ostsime mööblit, sest see täiesti tühi , ainult seinad ja vannituba ja wc on valmis :)
Igatahes tegutsemist on palju ja väga meeldiv on lugeda, et ootate mind ikka ja hoiate mulle pöidlaid.
Kallistan Teid kõiki
Soovin Teile kaunist ja rahulikku jõuluaega
Kes uuel aastal uuele katsele- siis edu hoian pöidlaid, kirjutage mulle oma katsetest, oma tunnetest , oma muredest. On olemas täiesti koht, kus saate esitada küsimusi või kui soovite kasvõi niisama kellegiga rääkida , sest me kõik oleme erinevad ja igaüks elab kõike väga omamoodi üle :)
esmaspäev, 14. september 2015
Katsed lükkuvad edasi
Hei kallid kaasaelajad !
Isiklikel põhjustel lükkan katsed edasi kindlasti annan märku , kui peaksin uuesti katsetama, aga kui on elus probleeme, siis esmalt lahendan need ära ja siis tegelen nii olulise asjaga nagu need katsed mulle on :)
Ei suuda stressi ja mingite jamade sees neid katseid teha ja üldiselt need ka siis ei õnnestu !
Annan teada, kui olen uue aja pannud paika katsetamiseks !
Kallistan Teid !
PS ! Kes ise praegu katsetavad, kirjutage ikka mulle kommentaaridesse, kuidas Teil õnnestus :)
Isiklikel põhjustel lükkan katsed edasi kindlasti annan märku , kui peaksin uuesti katsetama, aga kui on elus probleeme, siis esmalt lahendan need ära ja siis tegelen nii olulise asjaga nagu need katsed mulle on :)
Ei suuda stressi ja mingite jamade sees neid katseid teha ja üldiselt need ka siis ei õnnestu !
Annan teada, kui olen uue aja pannud paika katsetamiseks !
Kallistan Teid !
PS ! Kes ise praegu katsetavad, kirjutage ikka mulle kommentaaridesse, kuidas Teil õnnestus :)
esmaspäev, 6. juuli 2015
HALLOOO, saa nüüd aru siis...
No tere tere kõigile :)
Andsin kogu see Dr Šhoisi info Pelgulinna oma arstile ja nad vaatasid koos peaarstiga selle üle ja andsid mulle tagasiside.
See probleem, et mul limaskestas mingi veresoonte mure on ja mis iganes seal veel kirjas oli ei ole üldse katsete jaoks probleem. MIKS ?
Sellepärast, et kui me praegu parandaks limaskesta ala duphastoniga või serophene tablettidega, siis augustis, kui hakkan sööma pille, siis nullin ma nagunii limaskesta ära ja tekitame kõik kunstlikult. Seega palus mitte muretseda ja ütles, et isegi nendel patsientidel kellel ei ole üldse limaskesta, siis see ongi selle katse POINT, et me tekitame kunstlikult kogu keskkonna soodsaks raseduse tekkeks :)
Mis ma siis öelda oskan, pean neid uskuma ja jään lootma augusti katsele :)
Aeg on nii ruttu läinud varsti ongi august käes :)
Kallistan !
Andsin kogu see Dr Šhoisi info Pelgulinna oma arstile ja nad vaatasid koos peaarstiga selle üle ja andsid mulle tagasiside.
See probleem, et mul limaskestas mingi veresoonte mure on ja mis iganes seal veel kirjas oli ei ole üldse katsete jaoks probleem. MIKS ?
Sellepärast, et kui me praegu parandaks limaskesta ala duphastoniga või serophene tablettidega, siis augustis, kui hakkan sööma pille, siis nullin ma nagunii limaskesta ära ja tekitame kõik kunstlikult. Seega palus mitte muretseda ja ütles, et isegi nendel patsientidel kellel ei ole üldse limaskesta, siis see ongi selle katse POINT, et me tekitame kunstlikult kogu keskkonna soodsaks raseduse tekkeks :)
Mis ma siis öelda oskan, pean neid uskuma ja jään lootma augusti katsele :)
Aeg on nii ruttu läinud varsti ongi august käes :)
Kallistan !
teisipäev, 30. juuni 2015
Limaskesta tsütoloogilise hinnangu vastused ...
Heii kõigile,
täna siis saabus see kauaoodatud vastus. Kahjuks ei osutunud see vastus minu jaoks positiivseks, sest siiski on midagi viga. Dr Šhoisi jutu järgi on limaskesta veresooned väljaarenemata ja midagi ütles ta veel millest ma mitte tuhkagi aru ei saanud. Saatis ka mulle sellekohase faili. Võib-olla keegi oskab selle emakeelde tõlkida :)
Igastahes saatsin selle info edasi Dr Triin Laja'le pelgulinna RPM keskusesse ja helistan homme üle. Seda Dr Šhois ütles, et ennem pole mõtet uut katset teha kui endomeetriumiga kõik korras, kuid kahjuks siin tema abi lõppeb, kuna tema ei tegele viljatusteemadega. Ootab mind tagasi, kui olen positiivse katse saanud.Kahju, et nii pädev arst ei ole sellel alal tegelev. Meeldis temaga koostöö väga ja kui rasedaks kunangi jään, siis lähen kontrolli tema juurde.
Ma ei kujuta ette, mis minu kehas on toimunud, et mul sellised mured on. Ausalt varsti ei julgegi enam midagi seal kontrollida ei tea veel mis kõik välja tuleb. No igastahes positiivne on see, et saab kuskile suunas edasi liikuda ja ehk saab enne augusti katset juba ravi mingisuguse peale. Halvem variant on see, et pean katse edasi lükkama ja jälle ootama.
Kas kellegil on ehk selline probleem ka tuvastatud? Kui jah ootan väga infot kommentaaridesse või võib ka ühendust võtta e-maili kaudu kunstikviljastus@gmail.com
Kui olen targemaks saanud, siis kindlasti informeerin teid ka ☺️
reede, 26. juuni 2015
Mis minu elus vahepeal üldse toimunud on..
Mõtlesin, et polegi vist väga endast kunangi kirjutanud, et räägiks natukene ka endast :) Olen selline aktiivne noor naine 24 aastane kellele meeldib väga tegeleda kõigega. Rutiin on see, mis mind lihtsalt tapab, koguaeg mõtlen endale ellu uusi asju, kuidas vähekenegi oma elu põnevamaks muuta. Lapsesaamise mõtted on mul peas olnud, ausalt selline tunne, et kogu elu :D Siis kui ise sündisin juba ja väiksem olin 3-4 aastane mängisin koguaeg beebinukkudega ja käisin oma käruga ringi. Kui olin suurem 8-9 aastane, siis kärutasin vanaema juures koguaeg teisi lapsi :) 13 aastaselt teadsin ma juba, et tahan last- mu ema pidi saama kreepsu, kui 13 a LAPS tuleb ütleb, et ma tahan ka emaks saada. Ema ikka koguaeg ütles, et ole kannatlik, ennem peab kooli lõpetama , kui lapsi hakkad tegema, et sa ju tahad lapsele ka head tulevikku pakkuda. Muidugi sain ma temast aru, kuigi olin üsna segane pubekas kuid siiski ma ei otsustanud pereelu koheselt elama hakata. 14 aastaselt tekkis mul esimene tõsine suhe, mis kestab siiani, oleme koos olnud juba ca 10 aastat, mis täitub varsti varsti. Öeldakse, et noorena alanud suhted ei püsi kunangi koos, aga ma väidan vastupidist, kui mul on tõsiselt tore noormees 28 aastane, kes mind toetab nii heas kui halvas, siis võib elu koos kesta kuni surmani.
Kuigi ma usun, et olen ehk alustanud üsna noorelt suhteelu ja pole võib-olla täielikult saanud kõiki ulakusi nautida, olen ma sellegi poolest väga õnnelik noor naine ! Just sellepärast, et mul on selline mees, kes minu kõrval on minuga ka nii rasketel hetkedel, kui mulle teavitatakse, et ma ei saa enam ise kunangi lapsi. Ta ütles kohe, see ei ole takistuseks, isegi kui ei õnnestu mitte kunangi katsetega, siis lähme koos maailmaränduriteks ja teeme hoopis midagi muud. See oli nii armas :)
Mäletan, kui lõpetasin kooli, siis koheselt oli mul ikka see sama mõte, et nüüd olen ma valmis emaks saama. Mu ema polnud endiselt sellega nõus, mis siis , et olin 21 aastane juba siis. Siiski ta soovitas tööle minna ja ennast üles töötada. Ma võtsin teda alati kuulda, sest tõesti ma tahan oma lapsele pakkuda kõike, et ta oleks õnnelik , et ma saaks teda kasvatada veel paremini, kui mind on kasvatatud.
Võiksin öelda, et olen üsna vabakasvatusega olnud, olen teinud igasugu lollusi, olen ka see laps kelle ema/isa on pidanud käima politseis järgi, olen popitanud koolist, olen isegi istuma jäänud, aga siiski olen ma suutnud end üles töötada ja läheb hetkel päris edukalt. Hakkasin tööl käima kooli kõrvalt , kui olin 14 aastane, sest oma taskuraha tahtsin ma jubedalt teenida, mitte koguaeg ema ja isa käest nõuda. Seega on mul tööžtaasi mõnega võrreldes päris palju juba 10 aastat. Paljud minu vanused neiud alles avastavad töömaailma.
Tegelen hetkel müügiga, olen Eesti Energia müügihaldur lepingute peal ja samuti ka igasugustes muudes küsimustes abiks klientidele alates võrguehitusest, liitumistest kuni arvete ja võlgadeni välja. Lisaks tegelen ka koduselt iluteenustega, pakun klientidele kauneid silmi.
Nüüd võtsin endale uueks ideeks kooli veel minna ja kõrgharidus omandada, saadan dokumendid kooli uuel nädalal ja vaatab, kuidas seal läheb. Tahaks kaugõppes omandada personalijuhi ametit ja värbamisspetsialisti ametit.
Ostsime ka hiljuti kodu mehega ja see saab valmis oktoobris :) Maja ehitatakse alles ja siis on lõpuks oma kodu ka olemas ja pisikesele täiesti oma tuba, mida kujundada kui kunangi peaksin ootele jääma :)
Kõik on justkui perfektne, aga miskit on puudu :)
Kuigi ma usun, et olen ehk alustanud üsna noorelt suhteelu ja pole võib-olla täielikult saanud kõiki ulakusi nautida, olen ma sellegi poolest väga õnnelik noor naine ! Just sellepärast, et mul on selline mees, kes minu kõrval on minuga ka nii rasketel hetkedel, kui mulle teavitatakse, et ma ei saa enam ise kunangi lapsi. Ta ütles kohe, see ei ole takistuseks, isegi kui ei õnnestu mitte kunangi katsetega, siis lähme koos maailmaränduriteks ja teeme hoopis midagi muud. See oli nii armas :)
Mäletan, kui lõpetasin kooli, siis koheselt oli mul ikka see sama mõte, et nüüd olen ma valmis emaks saama. Mu ema polnud endiselt sellega nõus, mis siis , et olin 21 aastane juba siis. Siiski ta soovitas tööle minna ja ennast üles töötada. Ma võtsin teda alati kuulda, sest tõesti ma tahan oma lapsele pakkuda kõike, et ta oleks õnnelik , et ma saaks teda kasvatada veel paremini, kui mind on kasvatatud.
Võiksin öelda, et olen üsna vabakasvatusega olnud, olen teinud igasugu lollusi, olen ka see laps kelle ema/isa on pidanud käima politseis järgi, olen popitanud koolist, olen isegi istuma jäänud, aga siiski olen ma suutnud end üles töötada ja läheb hetkel päris edukalt. Hakkasin tööl käima kooli kõrvalt , kui olin 14 aastane, sest oma taskuraha tahtsin ma jubedalt teenida, mitte koguaeg ema ja isa käest nõuda. Seega on mul tööžtaasi mõnega võrreldes päris palju juba 10 aastat. Paljud minu vanused neiud alles avastavad töömaailma.
Tegelen hetkel müügiga, olen Eesti Energia müügihaldur lepingute peal ja samuti ka igasugustes muudes küsimustes abiks klientidele alates võrguehitusest, liitumistest kuni arvete ja võlgadeni välja. Lisaks tegelen ka koduselt iluteenustega, pakun klientidele kauneid silmi.
Nüüd võtsin endale uueks ideeks kooli veel minna ja kõrgharidus omandada, saadan dokumendid kooli uuel nädalal ja vaatab, kuidas seal läheb. Tahaks kaugõppes omandada personalijuhi ametit ja värbamisspetsialisti ametit.
Ostsime ka hiljuti kodu mehega ja see saab valmis oktoobris :) Maja ehitatakse alles ja siis on lõpuks oma kodu ka olemas ja pisikesele täiesti oma tuba, mida kujundada kui kunangi peaksin ootele jääma :)
Kõik on justkui perfektne, aga miskit on puudu :)
Tellimine:
Postitused (Atom)